KÕIK. Mulle ausõna aitab. Kaua ma end ikka lollitan, eks? Enam ei saa tuua ettekäändeid, et Sofil oli halb päev või mida iganes, nüüd vist jätangi ta poolpensionile. Isegi enda hallis enam ei joosta! No täiesti haige... Nagu jookseks peaga vastu seina :(. Kodus küsitakse küll, et miks siis piinan nii ennast, kui koera, siis vastus on lihtne - sest armastan (tõesti armastan!) agilityt ja ma niiiiiii tahaks, et Sof armastaks ka... Aga ei armasta. Kui loomale esinemine ei meeldi, siis jäävadki vaid trennid ja unistused, milleni kunagi ei küündi. Ei meeldi ka jalutada ega joosta ega KKs võistelda ega näitused. Mis siis meeldib, eks? Meeldivad trikid ja trennid ja rannas jooksmine + koertega müramine ja kodus mängimine ning nunnutamine. Seega jah, energilist koera nutan taga kuni saan enda elamise. Tõesti ei jaksa enam :(((.
Sofi siis 2xDSQ ehk katkestamised.
Mona kokku 10 kp'd (5+5) ja esimene koht (5st).
Ja muide, kiire koeraga on 100x kergem joosta. Ausõna, hinnake seda! Läheb rada sassi ja tuleb DSQ, siis tuleb - kui koer on rõõmus, siis tuleks ise ka rõõmus olla.
pühapäev, 30. oktoober 2011
laupäev, 29. oktoober 2011
Wish us luck
Homme siis Sofi läheb tiitlit kaitsma A-koera AG meistrisse!
Mona läheb mudilasse, võistluse pärast jooksma, tiitlile kandideerida ei saa.
Ja siis olen mina... See väga valusate jalgadega (elagu kolmapäev, aga ei - hobuse selga iga kell uuesti!), kellel on absoluutne motivatsioonikriis kõige suhtes, mis ei sisalda videote monteerimist/filmide vaatamist ja eluks tähtsaid tegemisi... Täitsa kurb kohe, kaamera on täielikult unaruses, KKst Sofiga ma ei räägigi ja kui üldse aus olla, siis Sofi ka unarusse jäänud. Ta õnneks ei protesti, kasutab ka aega iseenda kogumise jaoks. Mnjah, häbi kohe...
Mona läheb mudilasse, võistluse pärast jooksma, tiitlile kandideerida ei saa.
Ja siis olen mina... See väga valusate jalgadega (elagu kolmapäev, aga ei - hobuse selga iga kell uuesti!), kellel on absoluutne motivatsioonikriis kõige suhtes, mis ei sisalda videote monteerimist/filmide vaatamist ja eluks tähtsaid tegemisi... Täitsa kurb kohe, kaamera on täielikult unaruses, KKst Sofiga ma ei räägigi ja kui üldse aus olla, siis Sofi ka unarusse jäänud. Ta õnneks ei protesti, kasutab ka aega iseenda kogumise jaoks. Mnjah, häbi kohe...
teisipäev, 25. oktoober 2011
Uskumatu...
Täna bussis sõites oli vahva avastada Eesti koerakultuuri tõelist taset. Jup, pimeda juhtkoer arvas, et täiesti ei kuskilt võib minna koerale kallale. Koeraks siis mu hästi käituv Sofi, kes oli koerast võimalikult kaugel, seisis mu kõrval ja liputas koerale saba. Tulemus? Mitte midagi - labra karistada ei saanud. Jamh...
Igatahes käis Sof täna Robiga müramas. Kuidagi vähem jooksu ja rohkem hambamängu oli, aga seda vist sellepärast, et koerad pidid kuskil 3 korda kinni olema hobuste pärast. Sof suutis jälle valida mänguks pingi või puu lähedased kohad, et ikka võimalikult palju "lennata" üle asjade :D. Loom oli õnnelik!
Eile trennis sai naerda ;D. Kanakotlet tegi imesid ja võistlustel lonkivast koerast sai 2 päevaga kiire koer, kellega pidi isegi täitsa kiiresti jooksma. Mingi hetk, kui Sofi ja Dassu mõlemad lahti olid ja me olime millegi õppimisega hõivatud, siis läks mänguks. Sofi pani enda rõõmukiirendused sisse ja naljakas oli see sellepärast, et arvasin valesti - Sofi vist isegi naudib agilityt! Nii ta siis jooksis rõõmuringe, samal ajal üle A joostes, tunnelisse sisse kihutades ja tõkkeid võttes - tegi justkui enda rada. Ma küll üritasin koera kinni võtta iga hinna eest, aga no naer võtab suurt energiavaru :D:D.
Sof oli eile tubli, nagu mainitud. Rõngast ei hiilinud kõrvale, poomi kontakte võttis ja tunnelid olid kiired. Slaalom hakkab ka tulema - oli õigeid sisenimisi palju! Samas viimastel pulkadel pean käega suunama, sest üks enne lõppu tahab välja tulla. Sofi A on ka väga kena ja kiik korralik. Ühtegi tõket ei lennanud vist. Iseenda juhtimine vajab kõvasti arengut...
Igatahes käis Sof täna Robiga müramas. Kuidagi vähem jooksu ja rohkem hambamängu oli, aga seda vist sellepärast, et koerad pidid kuskil 3 korda kinni olema hobuste pärast. Sof suutis jälle valida mänguks pingi või puu lähedased kohad, et ikka võimalikult palju "lennata" üle asjade :D. Loom oli õnnelik!
Eile trennis sai naerda ;D. Kanakotlet tegi imesid ja võistlustel lonkivast koerast sai 2 päevaga kiire koer, kellega pidi isegi täitsa kiiresti jooksma. Mingi hetk, kui Sofi ja Dassu mõlemad lahti olid ja me olime millegi õppimisega hõivatud, siis läks mänguks. Sofi pani enda rõõmukiirendused sisse ja naljakas oli see sellepärast, et arvasin valesti - Sofi vist isegi naudib agilityt! Nii ta siis jooksis rõõmuringe, samal ajal üle A joostes, tunnelisse sisse kihutades ja tõkkeid võttes - tegi justkui enda rada. Ma küll üritasin koera kinni võtta iga hinna eest, aga no naer võtab suurt energiavaru :D:D.
Sof oli eile tubli, nagu mainitud. Rõngast ei hiilinud kõrvale, poomi kontakte võttis ja tunnelid olid kiired. Slaalom hakkab ka tulema - oli õigeid sisenimisi palju! Samas viimastel pulkadel pean käega suunama, sest üks enne lõppu tahab välja tulla. Sofi A on ka väga kena ja kiik korralik. Ühtegi tõket ei lennanud vist. Iseenda juhtimine vajab kõvasti arengut...
laupäev, 22. oktoober 2011
AG eksam - omanik + händler
Täna hommikul pidi vara ärkama - ometi oli vaja olla A0ks juba kohal. Jõudsime vara, aega oli koeri jalutada ja soojendust teha ja ka päris kannatamatult oodata.
A0'is sai siis esimest korda käppa proovida Mona, kes pole ma ei mäletagi kui kaua kotti teinud ja loomulikult olid mõlemal A0 rajal kotid :D. Algus ei olnud eriti hea. Kui A0 minid hakkasid jooksma, üritasin Monat soojendada (ta oli väga hea tujus) sees, kui kõrval puuris hakkas üks koer tema peale kõvasti haukuma ja mölisema ning Mona ei tahtnud enam sinna lähedale minna ja üleüldse muutus veidi helitundlikuks. Närvide maharahustamiseks läksime õue tiirutama ja veidi tõkkeid proovima ja Mona kogus end jälle kokku :). Oli küll lubatud jooksude filmile võtmine, aga ilmselgelt on meeldiv omada üht väga jura kaamerat, mida ma terve öö laadisin, aga ei aidanud see midagi - aku tühi. Säh sulle nalja. Nii läks käiku telefon, kuid kahjuks sai vaid A0 esimene rada peale võetud ja mul pole aimugi, millal selle video välja saan telefonist. Igatahes olime varsti rajale kutsutud. Esimene rada oli väga kerge ja nii leidis ka kohtunik. Veidike jamasin alguses Mona istuma panekuga, aga lõpuks saime korda ja oligi start! Mona on niiiii ägedalt kiire ja te ei kujuta ette, kuidas ta seda kaifis (hehe, mina kaa!). Nati liiga suur kaar tuli hüppest kotti keeramisel ja Mona sõimas mind ka joostes sellepärast korra, aga polnud hullu ja väga ta ei aeglustanud. Ja siis tuligi kott - põh, oli ka vaja muretseda, eksju - Mona lendas sealt läbi ja jooksime raja puhtalt lõpuni! Lõpus oli tšikk ülirõõmus ja üleüldse said täna kõik kohalviibijad näha, kuidas Mona pidevalt mulle lõuga hüppas ja tundis end väga erksalt ja rõõmsalt :D.
Teisel rajal oli üks lõks - hüppelt pidi järgmisele tõkkele keerama, aga koer nägi rohkem tunnelit kui tõket. Mona jätsin seekord istuma kauemaks ja jalutasin väheke edasi. Alustas veel kiiremini, kui eelmist rada ja oi, mis kiirendusega jooksis kotti. Lõksus polnud mingit probleemi, Mona sai väga hästi aru, mida temalt soovin ja nii jõudsime jälle finišisse puhta rajaga!! Hiljem vahtisin ikka päris kaua tulemusi seinalt - "otot, mis need 5,06 ja 5,66 on? Tõesti kiirus või? Tõesti nii kiiresti või?! Appi, kui vahva! :D" Umber nii mõtlesin peas :D. Ja tõesti-tõesti, Mona jäi alla vaid kelpiele, kes näitas kiirust 6 m/s! Komplimente sai hiljem loom väga palju, pai ka ja lausa küsiti, mis kennelist pärit. Kohtunik lausus, et rõõmus meid näha võistlemas ja mulle endale meeldis ka korraks sellest "sörgi-minast" välja saada ja ikka kohe tõsiselt joosta!
Sofi oli ääretult kuri. No, kohe, nii, et kui talle silma vaadata, siis põrnitses vastu. Mis asja, ta siis vahetati nagu Mona vastu või?! Ilmselgelt oli tal sellest päris kõrini, et Monaga suhtlesin koguaeg ja talle maiust andsin ja temaga ära käisin. Lõpuks siiski võtsin enda pisimuki ja viisin jalutama. Teadsin, et tal oli häda, aga polnud aega kaugele muruplatsile minna ja mujale Sof ei tee, seega kahjuks oli tal ka ebamugav :S. Soojendusel juba oli aru saada, et täna pole see päev... Siiski - siiski, olen rahul! Eelkõige, sest Sof ei lennanudki poomi kontaktist üle, ei ajanud ühtegi pulka maha (ka hüpperajal mitte), hüppas slaalomis ja lõpupoole paar seki ka jooksis ! :D How proud. 5kad saime mõlemalt, sest tunnelid olid kaardus ja ma ei saanud sinna päris sisse joosta ja Sof jäi seisma siis. Aa, esimesel sai ta vist hoopis slaalomist vea, viimane pulk jäi vahele vm. Aga enne slaalomit põrnitses ka kohtunikku. Päris tõsine mõte on jätta Sofi "poolpensionile" ehk vähe võistlemist ja enamik enda klubi omadel käia, eriti karikasarjal, see on 'a must'! Kuna oli täna näha, et loom ei nautinud. Selle asemel rääkis mulle ema, kuidas Mona kuulis mu häält, kui Sofiga jooksin ja otsustas haugatada ning oli segaduses, miks tal ei lasta käske täita :D. Tunnel-tunnel ikkagi :D.
Igatahes, ääretult positiivne kogemus ja kui saan täpsed arvud Sofi kp'dest, siis uuendan 'agility't, aga jah, võistlusraamat on niiii kaugel ju (50 m piina :D).
A0'is sai siis esimest korda käppa proovida Mona, kes pole ma ei mäletagi kui kaua kotti teinud ja loomulikult olid mõlemal A0 rajal kotid :D. Algus ei olnud eriti hea. Kui A0 minid hakkasid jooksma, üritasin Monat soojendada (ta oli väga hea tujus) sees, kui kõrval puuris hakkas üks koer tema peale kõvasti haukuma ja mölisema ning Mona ei tahtnud enam sinna lähedale minna ja üleüldse muutus veidi helitundlikuks. Närvide maharahustamiseks läksime õue tiirutama ja veidi tõkkeid proovima ja Mona kogus end jälle kokku :). Oli küll lubatud jooksude filmile võtmine, aga ilmselgelt on meeldiv omada üht väga jura kaamerat, mida ma terve öö laadisin, aga ei aidanud see midagi - aku tühi. Säh sulle nalja. Nii läks käiku telefon, kuid kahjuks sai vaid A0 esimene rada peale võetud ja mul pole aimugi, millal selle video välja saan telefonist. Igatahes olime varsti rajale kutsutud. Esimene rada oli väga kerge ja nii leidis ka kohtunik. Veidike jamasin alguses Mona istuma panekuga, aga lõpuks saime korda ja oligi start! Mona on niiiii ägedalt kiire ja te ei kujuta ette, kuidas ta seda kaifis (hehe, mina kaa!). Nati liiga suur kaar tuli hüppest kotti keeramisel ja Mona sõimas mind ka joostes sellepärast korra, aga polnud hullu ja väga ta ei aeglustanud. Ja siis tuligi kott - põh, oli ka vaja muretseda, eksju - Mona lendas sealt läbi ja jooksime raja puhtalt lõpuni! Lõpus oli tšikk ülirõõmus ja üleüldse said täna kõik kohalviibijad näha, kuidas Mona pidevalt mulle lõuga hüppas ja tundis end väga erksalt ja rõõmsalt :D.
Teisel rajal oli üks lõks - hüppelt pidi järgmisele tõkkele keerama, aga koer nägi rohkem tunnelit kui tõket. Mona jätsin seekord istuma kauemaks ja jalutasin väheke edasi. Alustas veel kiiremini, kui eelmist rada ja oi, mis kiirendusega jooksis kotti. Lõksus polnud mingit probleemi, Mona sai väga hästi aru, mida temalt soovin ja nii jõudsime jälle finišisse puhta rajaga!! Hiljem vahtisin ikka päris kaua tulemusi seinalt - "otot, mis need 5,06 ja 5,66 on? Tõesti kiirus või? Tõesti nii kiiresti või?! Appi, kui vahva! :D" Umber nii mõtlesin peas :D. Ja tõesti-tõesti, Mona jäi alla vaid kelpiele, kes näitas kiirust 6 m/s! Komplimente sai hiljem loom väga palju, pai ka ja lausa küsiti, mis kennelist pärit. Kohtunik lausus, et rõõmus meid näha võistlemas ja mulle endale meeldis ka korraks sellest "sörgi-minast" välja saada ja ikka kohe tõsiselt joosta!
Sofi oli ääretult kuri. No, kohe, nii, et kui talle silma vaadata, siis põrnitses vastu. Mis asja, ta siis vahetati nagu Mona vastu või?! Ilmselgelt oli tal sellest päris kõrini, et Monaga suhtlesin koguaeg ja talle maiust andsin ja temaga ära käisin. Lõpuks siiski võtsin enda pisimuki ja viisin jalutama. Teadsin, et tal oli häda, aga polnud aega kaugele muruplatsile minna ja mujale Sof ei tee, seega kahjuks oli tal ka ebamugav :S. Soojendusel juba oli aru saada, et täna pole see päev... Siiski - siiski, olen rahul! Eelkõige, sest Sof ei lennanudki poomi kontaktist üle, ei ajanud ühtegi pulka maha (ka hüpperajal mitte), hüppas slaalomis ja lõpupoole paar seki ka jooksis ! :D How proud. 5kad saime mõlemalt, sest tunnelid olid kaardus ja ma ei saanud sinna päris sisse joosta ja Sof jäi seisma siis. Aa, esimesel sai ta vist hoopis slaalomist vea, viimane pulk jäi vahele vm. Aga enne slaalomit põrnitses ka kohtunikku. Päris tõsine mõte on jätta Sofi "poolpensionile" ehk vähe võistlemist ja enamik enda klubi omadel käia, eriti karikasarjal, see on 'a must'! Kuna oli täna näha, et loom ei nautinud. Selle asemel rääkis mulle ema, kuidas Mona kuulis mu häält, kui Sofiga jooksin ja otsustas haugatada ning oli segaduses, miks tal ei lasta käske täita :D. Tunnel-tunnel ikkagi :D.
Igatahes, ääretult positiivne kogemus ja kui saan täpsed arvud Sofi kp'dest, siis uuendan 'agility't, aga jah, võistlusraamat on niiii kaugel ju (50 m piina :D).
teisipäev, 18. oktoober 2011
AG 17.10
Läks nii, nagu lootsin ja samas ikka mitte päris. Lootsin, et Sofi ei jookse enda maximum kiirusega ja seda ta ka tegi. Alati, kui ta annab trennis 100%, siis võistlused lähevad aia taha, seega mingi võimalus hea ja aktiivse tuju jaoks on olemas. Üks suur mureallikas on poomikontakt, võin ma susistada, karjuda, maiust visata palju tahan, Sofi ikka tahab lennata ja veel kõrgelt. Plank on tal ilus, aga ilmselgelt ei seosta ta seda poomiga. Eks näis, mis laupäeval saab.
Kiik oli ilus, slaalomiga ikka väikesed probleemid, eks see üks uss ole :D.
Tunnelid olid ilusad ja kiired! Pöörded ka. Rõngast ei viilitudki seekord kõrvale! Üldiselt päris kena trenn, sooviks ikka natukene seda kiirust ja vastupidavust, aga eks see ole ka tingitud sellest, et aega vähe koeraga tegeleda...
Ning tundub, et kakao on süsteemist väljas :).
Kiik oli ilus, slaalomiga ikka väikesed probleemid, eks see üks uss ole :D.
Tunnelid olid ilusad ja kiired! Pöörded ka. Rõngast ei viilitudki seekord kõrvale! Üldiselt päris kena trenn, sooviks ikka natukene seda kiirust ja vastupidavust, aga eks see ole ka tingitud sellest, et aega vähe koeraga tegeleda...
Ning tundub, et kakao on süsteemist väljas :).
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Täielik šokk
Sofi suutis laupäeval laualt kakaopaki varastada ja sealt kuskil 40 g ära süüa. Teadagi on kakao koertele väga mürgine. Kuskilt loomaarsti saatest oli meelde jäänud, et šokolaadi süües peaks koer olema hiljem apaatne ja halb olla vm, aga Sofi jooksis koguaeg ringi ja oli väga rõõmus. Seega rohkem enda pead selle üle ei murdnud. Järgmine päev läks teema kuidagi jälle sümptomite peale ja ema rääkis just vastupidist juttu, et kakao ajab väga aktiivseks, mida Sofi ka oli - üliaktiivne, koguaeg liikus ja harva magas. Sai internetist üle loetud ja kinnitust - koeral olid šokolaadimürgituse sümptomid. Oh, seda jubedust, täiesti traumeeriv on lugeda insidentide kohta, kus ikka rõhuti, et sellega võib 50% juhtudest, kui kohe maoloputust ei tehta või tilgutite alla ei viida, kaasa tulla atakid ja isegi surm. No nii kohutav tunne oli, täiesti jube. Eriti vahva, et koertekojas, kus nii mõnigi loomaarst pidevalt erinevaid nõuandeid annab, pole siiani saanud mingit vastust, kaua mürgitus kestab, säh sulle abivalmidust inimeste poolt. Kliinikusse laupäeva õhtul ka ei saa helistada ja kuna Sofi tundus ok ja maoloputust nkn enam teha ei saanud, istusime vaid kodus.
Joogijanu on kahanenud, Sof on rahulik, isu hea ja tundub, et siiski midagi hullu ei ole (ptui-ptui-ptui). Sofi tõesti on üks Smiles Of Fortune, juba mitmendat korda on väga jubedad insidendid lõppenud hästi (ptui-ptui-ptui).
Õõõh, tegelikult viskan lõppu siis tubli Sofi video ja suundume trenni.
Joogijanu on kahanenud, Sof on rahulik, isu hea ja tundub, et siiski midagi hullu ei ole (ptui-ptui-ptui). Sofi tõesti on üks Smiles Of Fortune, juba mitmendat korda on väga jubedad insidendid lõppenud hästi (ptui-ptui-ptui).
Õõõh, tegelikult viskan lõppu siis tubli Sofi video ja suundume trenni.
reede, 14. oktoober 2011
Justkui teine koer
Pole üliammu kirjutanud. Täpselt nii palju, et vahepeal oleme teinud 2 KK/AG trenni (treeneri käe all) ja Sofi on paljaks aetud.
Alustan siis viimasest. See tähendas nagu alati, et Sofi muutub ja mitte vaid väliselt, vaid just sisemiselt. Nüüd on ta täiesti 101% super iseloomuga musimuki, pole paremat minu jaoks kuskil! Nii aktiivne, samas kuulekas ja vahva habemik, kes vaid nunnutamist ja tegelemist tahaks (ja oi, kui fun on mängida ja joosta nagu loll ringi!). No nii mõnus on, et kohe väga naudime mõlemad karvutut aega. Pluss see tähendab täiesti 0 karvaajamist kuskil 2 kuuks jälle :). Loodan, et rõõmus tuju on kaua üleval :P. (Täna tegime jooksvaid kontakte ja esimest korda tundus, et Sof mõikab ja päris kiire oli (küll aeglustus lõpus, aga ei soovigi super jooksukontakti)).
AG'd on siis kaks olnud. Eelmine nädal oli Sof suur rõõmurull ja kiire ja väga tubli koer. Tal tundus kohe eriti lõbus olevat:D. Kõik takistused olid vist okeid.
See nädal tegime treenerita, seega sain panna Sofile 60 cm tõkkeid, mida kartsin, et ta hakkab palju maha ajama. lendas vaid 2 korda trenni jooksul! Ja kuna olid huvitavad rajad (nt A alt läks tunnel - Sofi siis läks üle A ja saatsin kohe tunnelisse), avastasin, et Sof on ikka väga kogenud ja kergesti juhitav ning täielik rõõm joosta temaga, kui ta tahab :). Sellega seoses on ka vahva uudis - 22.oktoober läheme agility eksamile! Hüpperada & agilityrada A1's + ise jooksen veel ühe mukiga, muahahahaa. Küll A0's, aga ülipõnev ja ei jõua ära oodata!
KK. WOW! Eelmine kord oli täiesti S-U-P-E-R!! Kui üleelmine kord ajas Sofi kõik seisa-istu-lama sassi, mõtlesin seda mitte puutuda, sest tean ise ka kooliga seoses, et vahel on lihtsalt rohkem kahju asja, millest aru ei saa, tuupida, kui lihtsalt pausi pidada. Tuli välja, et see oli tark otsus, sest lisaks ilusale kõrvalkõnnile, eseme hoidmisele, kohale minemisele, tegi Sofi ka kõik liikumiselt käsklused 100% korrektselt ja super ilus oli! Kõik oli tõesti väga kena.
Ja eks me siis naudi pallimänge ja jalutuskäike ja kitsede vahtimist :P
Alustan siis viimasest. See tähendas nagu alati, et Sofi muutub ja mitte vaid väliselt, vaid just sisemiselt. Nüüd on ta täiesti 101% super iseloomuga musimuki, pole paremat minu jaoks kuskil! Nii aktiivne, samas kuulekas ja vahva habemik, kes vaid nunnutamist ja tegelemist tahaks (ja oi, kui fun on mängida ja joosta nagu loll ringi!). No nii mõnus on, et kohe väga naudime mõlemad karvutut aega. Pluss see tähendab täiesti 0 karvaajamist kuskil 2 kuuks jälle :). Loodan, et rõõmus tuju on kaua üleval :P. (Täna tegime jooksvaid kontakte ja esimest korda tundus, et Sof mõikab ja päris kiire oli (küll aeglustus lõpus, aga ei soovigi super jooksukontakti)).
AG'd on siis kaks olnud. Eelmine nädal oli Sof suur rõõmurull ja kiire ja väga tubli koer. Tal tundus kohe eriti lõbus olevat:D. Kõik takistused olid vist okeid.
See nädal tegime treenerita, seega sain panna Sofile 60 cm tõkkeid, mida kartsin, et ta hakkab palju maha ajama. lendas vaid 2 korda trenni jooksul! Ja kuna olid huvitavad rajad (nt A alt läks tunnel - Sofi siis läks üle A ja saatsin kohe tunnelisse), avastasin, et Sof on ikka väga kogenud ja kergesti juhitav ning täielik rõõm joosta temaga, kui ta tahab :). Sellega seoses on ka vahva uudis - 22.oktoober läheme agility eksamile! Hüpperada & agilityrada A1's + ise jooksen veel ühe mukiga, muahahahaa. Küll A0's, aga ülipõnev ja ei jõua ära oodata!
KK. WOW! Eelmine kord oli täiesti S-U-P-E-R!! Kui üleelmine kord ajas Sofi kõik seisa-istu-lama sassi, mõtlesin seda mitte puutuda, sest tean ise ka kooliga seoses, et vahel on lihtsalt rohkem kahju asja, millest aru ei saa, tuupida, kui lihtsalt pausi pidada. Tuli välja, et see oli tark otsus, sest lisaks ilusale kõrvalkõnnile, eseme hoidmisele, kohale minemisele, tegi Sofi ka kõik liikumiselt käsklused 100% korrektselt ja super ilus oli! Kõik oli tõesti väga kena.
Ja eks me siis naudi pallimänge ja jalutuskäike ja kitsede vahtimist :P
esmaspäev, 26. september 2011
AG, 26.09
Peale tervet päeva Jumalatele võimlemist (või siis Huntidele), kange rebasemeigi kandmist, sinepiga hammaste pesemist, ketšupiga üle kallatud sibula söömist, ämbritega kooliasjade transportimist ja söögivahetunnil vaid nugadega söömist (jah, see on see imeline ja lahe rebaste ristimine!) oli väga fun Sofiga õhtul trenni minna :).
Sofi oli täna üllatavalt tubli. Nüüd, kus meil kaks kiiret koera trennis ees vuhisevad (BC Aki ja Airedale Fanny) pingutab Sofi nähtavalt rohkem. Varem tegin ta rihmast lahti ja ta löntsis mul järel, täna aga jooksis kohe rajale ja vaatas vaid, mida saaks teha :).
Slaalom:
Oi, hakkab tulema!
Tõkked:
Peaks kodus tegema hüppetehnikat - nt 3x 65 cm lühikeste vahedega ja nii kuskil nädalas korra ja veel füüsilist juurde lisama, sest väsib liiga kergesti ja ajab isegi midi tõkkeid maha. Muidu korralik.
A:
Väga ilus ja kontakt jooksev.
Poom:
Täna said ka kõik kontaktid võetud. Rahustav ššš häälik on Sofil siiski meeles ja võttis enda tuurid poomi lõpus maha.
Tunnelid:
Ilus-ilus-ilus! Ise tegin ühte tunnelisse saatmisel ikka päris palju vigu.
Kiik:
Ai, kurjam, ma ju hüüdsin oota koerale... Ikka jooksis teine nagu poomile ja lendas kolinal koos kiiguga maha. Peale seda jäi jälle poole peal seisma ja muutus ettevaatlikuks. Õnneks kartma ei hakanud.
Rõngas:
Niu-niu, millal tulevad Eestisse break-away rõngad? Sofi lendas esimene kord kõhuga rõngasse tugevalt sisse, õnneks siiski ka välja. Teine kord oli ilus. Väga õnneks mingeid vigastusi sellest ei tulnud (nagu olen aru saanud on Sofi valuväli väga kõrge (peale puremishaavade saamist oli loom ülisuper tujus, no anna olla, eks) ja vigastused pole üldjuhul kerged tulema, ptui-ptui-ptui!).
Sofi paistis tänast trenni nautivat ja ohoo, ise pidin ka täitsa kiiresti vurama. Mitte nii kiiresti, kui Monaga küll...:P
Sofi oli täna üllatavalt tubli. Nüüd, kus meil kaks kiiret koera trennis ees vuhisevad (BC Aki ja Airedale Fanny) pingutab Sofi nähtavalt rohkem. Varem tegin ta rihmast lahti ja ta löntsis mul järel, täna aga jooksis kohe rajale ja vaatas vaid, mida saaks teha :).
Slaalom:
Oi, hakkab tulema!
Tõkked:
Peaks kodus tegema hüppetehnikat - nt 3x 65 cm lühikeste vahedega ja nii kuskil nädalas korra ja veel füüsilist juurde lisama, sest väsib liiga kergesti ja ajab isegi midi tõkkeid maha. Muidu korralik.
A:
Väga ilus ja kontakt jooksev.
Poom:
Täna said ka kõik kontaktid võetud. Rahustav ššš häälik on Sofil siiski meeles ja võttis enda tuurid poomi lõpus maha.
Tunnelid:
Ilus-ilus-ilus! Ise tegin ühte tunnelisse saatmisel ikka päris palju vigu.
Kiik:
Ai, kurjam, ma ju hüüdsin oota koerale... Ikka jooksis teine nagu poomile ja lendas kolinal koos kiiguga maha. Peale seda jäi jälle poole peal seisma ja muutus ettevaatlikuks. Õnneks kartma ei hakanud.
Rõngas:
Niu-niu, millal tulevad Eestisse break-away rõngad? Sofi lendas esimene kord kõhuga rõngasse tugevalt sisse, õnneks siiski ka välja. Teine kord oli ilus. Väga õnneks mingeid vigastusi sellest ei tulnud (nagu olen aru saanud on Sofi valuväli väga kõrge (peale puremishaavade saamist oli loom ülisuper tujus, no anna olla, eks) ja vigastused pole üldjuhul kerged tulema, ptui-ptui-ptui!).
Sofi paistis tänast trenni nautivat ja ohoo, ise pidin ka täitsa kiiresti vurama. Mitte nii kiiresti, kui Monaga küll...:P
pühapäev, 25. september 2011
Tagasi tunnelmeetodil
Nüüd kus olen saanud 2x2 meetodilt Sofi treenimisel selle mille tahtsin (Sof siseneb õigel juhendusel ükskõik, mis nurga alt õigesti), kombineerin 2x2 tunnelmeetodiga, et saada kiiremat "ühe käpa slaalomit". Hetkel on pulkade vahe kuskil 5 cm ja Sof jooksebki nii, nagu soovin! :)
esmaspäev, 19. september 2011
Slaalom ja kontaktid minirajal
Kuna täna oli klassiekskursioon, mis kestis väga kaua ja mille tõttu ma ei jõudnud õigeks ajaks koju, et agilitysse minna, mõtlesin kodus teha veidikene trenni Sofiga. Rada koosnes barjäärist - slaalomist (8 pulka) - plangust (alusel, kuskil 40 cm maast) - tõkkest (10 cm).
Mõte oli, et Sofi õpiks sisenema slaalomisse ja jooksma planku ka teiste takistuste vahel. Alguses oldi grillliha üle liiga rõõmus ja isegi vihm ei seganud, nii, et ühte tõket hüpati ikka hea 5 korda edasi-tagasi, sest ometi pidi ju midagi tegema. Varsti sain Sofi kontrolli alla ja läks küll aega, et slalli ilusalt sisse saada, aga asi hakkas sujuma. Alguses oli Sofi eriti tubli ja entusiastlik ja ka plangu jooksmine oli meeles (ta ei jookse eriti alla, aga ausõna, kuna ta saab 6 ja agilitys häid võistlusaastaid veel kuskil 2-3, siis põhirõhk on sellel, et ta lihtsalt kontaktist üle ei lendaks), lõpus siiski mõtles Sof, et jube lõbus on ikka kaugelt plangule hüpata ja kohe sealt ära tõugata - no kellele ei meeldi siis lennata :). Kokkuvõttes olen rahul ja eks elame päeva korraga, kui ei tule midagi sellest välja, siis mis ikka...
Ma kohe väga loodan, et see nädal saab karva maha, koer näeb ikka paras tuust välja.
Mõte oli, et Sofi õpiks sisenema slaalomisse ja jooksma planku ka teiste takistuste vahel. Alguses oldi grillliha üle liiga rõõmus ja isegi vihm ei seganud, nii, et ühte tõket hüpati ikka hea 5 korda edasi-tagasi, sest ometi pidi ju midagi tegema. Varsti sain Sofi kontrolli alla ja läks küll aega, et slalli ilusalt sisse saada, aga asi hakkas sujuma. Alguses oli Sofi eriti tubli ja entusiastlik ja ka plangu jooksmine oli meeles (ta ei jookse eriti alla, aga ausõna, kuna ta saab 6 ja agilitys häid võistlusaastaid veel kuskil 2-3, siis põhirõhk on sellel, et ta lihtsalt kontaktist üle ei lendaks), lõpus siiski mõtles Sof, et jube lõbus on ikka kaugelt plangule hüpata ja kohe sealt ära tõugata - no kellele ei meeldi siis lennata :). Kokkuvõttes olen rahul ja eks elame päeva korraga, kui ei tule midagi sellest välja, siis mis ikka...
Ma kohe väga loodan, et see nädal saab karva maha, koer näeb ikka paras tuust välja.
pühapäev, 18. september 2011
Tartumaal
Nalja sai palju, Sofi sõi end Raasu toidust paksuks, loovutas enda toidu Raasule ja selle sõi Rio ära :D. Palju jalutust, grilliõhtud ja kaardimängud... Lõbus ja koerad vässud. Ja nii palju pilte, mida jagada Teiega!!!
Koerad olid siis: SN Sofi, Nova Scotia Coco, Tiibetlane Neti, Welsh Flint, Inglise springer Rio, Cavalier Charlie, ACD Raasu.
Pilte Emajõe äärest ja mujalt:
Koerad olid siis: SN Sofi, Nova Scotia Coco, Tiibetlane Neti, Welsh Flint, Inglise springer Rio, Cavalier Charlie, ACD Raasu.
Pilte Emajõe äärest ja mujalt:
kolmapäev, 14. september 2011
AG 12.09
Võrreldes kõigi eelmiste septembri trennidega, oli Sofi kiire, aga enda maximumi pole ta siiski juba kuskil aprillist kasutanud. Trennikaaslasteks Airedale Fanny, Gordon Carron, BC Aki.
Kontaktpinnad:
Praktiliselt kõik poomi lõpukontaktid üle, aga muidu kiire poom. Kiik oli väga hea, jooksis kiiresti peale, karjusin oota, jäi kohe seisma ja ise sain edasi joosta. Kutsumise peale tuli kohe jooksuga. A oli ilus, kuigi 2 korda jooksis mööda ja ei jälginud. Kontaktid ok.
Slaalom:
Nonii, 12 pulka. Tubli koer, vajab lihvi. Oli trenni lõpus slall, seega aeglasem, kui sooviks.
Tõkked:
45 cm ja okser, lendas üks pulk vist vaid korra. Väga head pöörded, korra ütles Sirje, et enam kitsamalt vist ei saagi tagasi pöörata :). Loodan, et saan julguse kokku ja hakkan neid võtteid ka võistlustel kasutama, sest praegu väike hirm, et väikse kaarega tõmbab maha tõkke. Pikkus korras.
Tunnelid ja kott:
Loom jooksis! Ja täitsa kiiresti, va ühes tunnelis, kus munes. Muidu hea.
Laud:
Ei puuduta küll seda trenni, aga eelmine trenn oli nii vinge teha nii, et Sofi lendas täie hooga sinna peale, slaidis keskele, ma ütlesin enne maandumist rangelt "koht" ja jooksin ka kuskil 5-10 m edasi ja ta püsis :)).
Nii meeldiv olla trennides, mida Sofi naudib. Ta on küll aeglane, aga kohe näen ära, kui sära silmis ja naeratus habemes :). Seda ka tal see trenn oli!
Vana slall. Pilt: Raili Laani
Kontaktpinnad:
Praktiliselt kõik poomi lõpukontaktid üle, aga muidu kiire poom. Kiik oli väga hea, jooksis kiiresti peale, karjusin oota, jäi kohe seisma ja ise sain edasi joosta. Kutsumise peale tuli kohe jooksuga. A oli ilus, kuigi 2 korda jooksis mööda ja ei jälginud. Kontaktid ok.
Slaalom:
Nonii, 12 pulka. Tubli koer, vajab lihvi. Oli trenni lõpus slall, seega aeglasem, kui sooviks.
Tõkked:
45 cm ja okser, lendas üks pulk vist vaid korra. Väga head pöörded, korra ütles Sirje, et enam kitsamalt vist ei saagi tagasi pöörata :). Loodan, et saan julguse kokku ja hakkan neid võtteid ka võistlustel kasutama, sest praegu väike hirm, et väikse kaarega tõmbab maha tõkke. Pikkus korras.
Tunnelid ja kott:
Loom jooksis! Ja täitsa kiiresti, va ühes tunnelis, kus munes. Muidu hea.
Laud:
Ei puuduta küll seda trenni, aga eelmine trenn oli nii vinge teha nii, et Sofi lendas täie hooga sinna peale, slaidis keskele, ma ütlesin enne maandumist rangelt "koht" ja jooksin ka kuskil 5-10 m edasi ja ta püsis :)).
Nii meeldiv olla trennides, mida Sofi naudib. Ta on küll aeglane, aga kohe näen ära, kui sära silmis ja naeratus habemes :). Seda ka tal see trenn oli!
Vana slall. Pilt: Raili Laani
pühapäev, 11. september 2011
KK trenn, 11.09
Kõrvalkõnd:
Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Seekord tegime pikalt, kuskil 4 ringi ümber meie platsi (1 ring 70 m?), kõik korrad tõkkega. Tõket võttes oli aeglane kuidagi ja esimesed kaks ringi oli küll kõrval, aga kontakti polnud. Edasi ok, kui hakkasin premeerima silma vaatamist. Jooksmisel sooviks rohkem kiirust.
Pöörded:
Väga head.
Istuma, lamama ja seisma jäämine liikumiselt:
Tubli tüdruk! Istumisel kohe istus ja ei pidanud kordagi hoogu maha võtma. Seisa oli ka super. Lamas väga aeglaselt, nagu kombeks ja ikka siia tulekud teise käsu peale. Seekord nagu kuulis esimest käsku, aga kahtles, korra tõmbas ette keha ja pea, aga jäi ikka lamama. Korduskäsu peale tuli.
Kohale minek:
No, misasja?! Ei oska enam. Alguses hakkas minema, aga jäi teist koera, kes oli kuskil 2 m eemal vahtima ja kaotas järje ära, kuhu jooksma pidi. Jäi siis koti ja minu vahele lamama ja korralikku minekut täna polnudki. Trenni lõpus jätsin maiuse kotile ja lasin tal joosta sinna. Miskipärast venis.
Hoidmine ja mäng:
Alguses üldse ei tahtnud mängida, aga pärast nagu tuli. Jooksis täitsa järgi ja tõi minuni, muidugi istumiseta. See talle veel pähe ei mahu, et kui asi suus, peab istuma. Kui käsin istuda ja eset hoida ka (kui Sof peaks juhuslikult seisma), siis viskab eseme maha ja istub. Samas tõket ületab ka koos apportiga... Hmm. Hoidis kenasti ka siis, kui kolm sammu taha astusin.
Inimrühm:
Kaugel välisringis, siseringis magas. Istus ilusasti.
Püsilamamine:
Väga hea. Hoidis pead maas enamik ajast.
Hakkangi nii vist ülevaateid pidama ja nt kuu lõpus kokkuvõtteid tegema, et asjad kenasti hakkaks sujuma. Selleks tuleb ju vead üles otsida ja seda soosivad halvad trennid :).
Loodaks nüüd 7-9 kuuga apporti kenasti okeiks saada ja aastavahetusel paugukaid osta, et harjutada pauku ja ehk kevadel KK-2 proovida. Kaua ikka muneme, eks :)).
Üritan treenimise tõsiselt kätte võtta. Tahaks õpetada/tagasi saada:
Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Seekord tegime pikalt, kuskil 4 ringi ümber meie platsi (1 ring 70 m?), kõik korrad tõkkega. Tõket võttes oli aeglane kuidagi ja esimesed kaks ringi oli küll kõrval, aga kontakti polnud. Edasi ok, kui hakkasin premeerima silma vaatamist. Jooksmisel sooviks rohkem kiirust.
Pöörded:
Väga head.
Istuma, lamama ja seisma jäämine liikumiselt:
Tubli tüdruk! Istumisel kohe istus ja ei pidanud kordagi hoogu maha võtma. Seisa oli ka super. Lamas väga aeglaselt, nagu kombeks ja ikka siia tulekud teise käsu peale. Seekord nagu kuulis esimest käsku, aga kahtles, korra tõmbas ette keha ja pea, aga jäi ikka lamama. Korduskäsu peale tuli.
Kohale minek:
No, misasja?! Ei oska enam. Alguses hakkas minema, aga jäi teist koera, kes oli kuskil 2 m eemal vahtima ja kaotas järje ära, kuhu jooksma pidi. Jäi siis koti ja minu vahele lamama ja korralikku minekut täna polnudki. Trenni lõpus jätsin maiuse kotile ja lasin tal joosta sinna. Miskipärast venis.
Hoidmine ja mäng:
Alguses üldse ei tahtnud mängida, aga pärast nagu tuli. Jooksis täitsa järgi ja tõi minuni, muidugi istumiseta. See talle veel pähe ei mahu, et kui asi suus, peab istuma. Kui käsin istuda ja eset hoida ka (kui Sof peaks juhuslikult seisma), siis viskab eseme maha ja istub. Samas tõket ületab ka koos apportiga... Hmm. Hoidis kenasti ka siis, kui kolm sammu taha astusin.
Inimrühm:
Kaugel välisringis, siseringis magas. Istus ilusasti.
Püsilamamine:
Väga hea. Hoidis pead maas enamik ajast.
Hakkangi nii vist ülevaateid pidama ja nt kuu lõpus kokkuvõtteid tegema, et asjad kenasti hakkaks sujuma. Selleks tuleb ju vead üles otsida ja seda soosivad halvad trennid :).
Loodaks nüüd 7-9 kuuga apporti kenasti okeiks saada ja aastavahetusel paugukaid osta, et harjutada pauku ja ehk kevadel KK-2 proovida. Kaua ikka muneme, eks :)).
Üritan treenimise tõsiselt kätte võtta. Tahaks õpetada/tagasi saada:
- Seda, et asjade varastamine ei ole tolereeritav!!!!!!!!!!!!!!!!
- Teeks trenne väljaspool kodu erinevates kohtades, et töötaks ükskõik mis olukorras.
- Siia tulemine oleks 1se käsuga
- Apport oleks selge ja korrektne
- Pauk ei oleks väga suur probleem
- Sofi võiks ka osata häbeneda ja ühte tagajalga üleval hoida :)
laupäev, 10. september 2011
2&9 erika tulemus
Kohtunik: Julia Aiditiene
Sofi: CH SP2/2, PE 2/3
Kirjeldus: 5 years old champion bitch, beautiful head, needs more temperament, excellent topline, deep chest, harsh coat, moves narrow in front and back.
5-aastane tšempion emane, ilus pea, vajab rohkem temperamenti, suurepärane ülaliin, sügav rind, karm karv, liigub kitsalt eest ja taga.
Kõik tulemused:
Isased jun:
Darian - Jun sert, TPJ, PI-2 (Sofi sugulane)
Isased ava:
Beard's Ghost Ten-Strike - SERT, PI-1, VSP (Sofi poolvend)
Emased noorte:
Destiny - SERT, PE-3 (Sofi sugulane)
Emased CH:
Beard's Ghost Smiles Of Fortune - PE-2
Trels Yusta Prevoshodnaya - Pe-1, TP
Kommentaarid:
Saime enne paduka osaliseks ja ringis oli rohi märg ja sopane kohati. Sofi pole kunagi eriline märja fänn olnud, seega lisaks tavaliselt aeglasele liikumisele oli ta veel eriti aeglane. Seisis ilusti, sellega rahul ja no tegelikult käitus ringis väga hästi. Ainuke asi oli see, et hambaid vaadates tõmbas tagasi. Kohtunik reastas täna koeri liikumise ja iseloomu järgi. Eks järgmine kord tean Sofi vähemalt korra galoppi tõmmata, et ta ei tunduks liiga surnud või kuulekas :D. Muu osas ka see, et tagant on Sofi liikumine küll veidi kitsas, aga eest on see täiesti OK.
Muu:
Kuigi tulime tagasi tühjade kätega, olen näitusekorralduses üpris pettunud. Alustades viimase minuti koha ja kohtuniku muutusest (oleks siis vaid üks), lõpetades sellega, et tegelikult suure raha eest ei saanud tavaringides asjalikke rosette, TP oma nägin lähedalt ja see jättis isetehtud mulje :D. VSP oli kuidagi eriti hele. Ei valeta, kui ütlen, et ootasin rohkem. Seekord jäi tunne, et kogu tavaringide raha läks bokserite erikale, kus olid võimsad karikad esimesele neljale (nagu konkreetse tõu erikatel ikka kombeks). Mage tunne jäi. Ah, see ka veel, et inimesed, jätke suitsetamine maha!! Oleks täna nagu tossupilve sees elanud (tänaval, regades, seakõrvu ostes, fuhh).
Siiski... Süües kasvab isu :). Sofi sai veebruari rahvusvahelisele regatud ja vaatame, mis soomlanna temast arvab. Täna saime lahketelt soomlastelt, kes varju andsid igatahes kiidusõnu Sofi karva kohta.
Eile tegin temaga 8 pulgalist slaalomit ja Sof oli ülitubli ja kiire, nii uhke ta üle :).
Augustis. Pildi autor Raili Laani.
Sofi: CH SP2/2, PE 2/3
Kirjeldus: 5 years old champion bitch, beautiful head, needs more temperament, excellent topline, deep chest, harsh coat, moves narrow in front and back.
5-aastane tšempion emane, ilus pea, vajab rohkem temperamenti, suurepärane ülaliin, sügav rind, karm karv, liigub kitsalt eest ja taga.
Kõik tulemused:
Isased jun:
Darian - Jun sert, TPJ, PI-2 (Sofi sugulane)
Isased ava:
Beard's Ghost Ten-Strike - SERT, PI-1, VSP (Sofi poolvend)
Emased noorte:
Destiny - SERT, PE-3 (Sofi sugulane)
Emased CH:
Beard's Ghost Smiles Of Fortune - PE-2
Trels Yusta Prevoshodnaya - Pe-1, TP
Kommentaarid:
Saime enne paduka osaliseks ja ringis oli rohi märg ja sopane kohati. Sofi pole kunagi eriline märja fänn olnud, seega lisaks tavaliselt aeglasele liikumisele oli ta veel eriti aeglane. Seisis ilusti, sellega rahul ja no tegelikult käitus ringis väga hästi. Ainuke asi oli see, et hambaid vaadates tõmbas tagasi. Kohtunik reastas täna koeri liikumise ja iseloomu järgi. Eks järgmine kord tean Sofi vähemalt korra galoppi tõmmata, et ta ei tunduks liiga surnud või kuulekas :D. Muu osas ka see, et tagant on Sofi liikumine küll veidi kitsas, aga eest on see täiesti OK.
Muu:
Kuigi tulime tagasi tühjade kätega, olen näitusekorralduses üpris pettunud. Alustades viimase minuti koha ja kohtuniku muutusest (oleks siis vaid üks), lõpetades sellega, et tegelikult suure raha eest ei saanud tavaringides asjalikke rosette, TP oma nägin lähedalt ja see jättis isetehtud mulje :D. VSP oli kuidagi eriti hele. Ei valeta, kui ütlen, et ootasin rohkem. Seekord jäi tunne, et kogu tavaringide raha läks bokserite erikale, kus olid võimsad karikad esimesele neljale (nagu konkreetse tõu erikatel ikka kombeks). Mage tunne jäi. Ah, see ka veel, et inimesed, jätke suitsetamine maha!! Oleks täna nagu tossupilve sees elanud (tänaval, regades, seakõrvu ostes, fuhh).
Siiski... Süües kasvab isu :). Sofi sai veebruari rahvusvahelisele regatud ja vaatame, mis soomlanna temast arvab. Täna saime lahketelt soomlastelt, kes varju andsid igatahes kiidusõnu Sofi karva kohta.
Eile tegin temaga 8 pulgalist slaalomit ja Sof oli ülitubli ja kiire, nii uhke ta üle :).
Augustis. Pildi autor Raili Laani.
neljapäev, 8. september 2011
Näituseks valmis
Selline kiire post - Sofi käis täna pügalas ja sai ilusa trimmi peale. Eks kiita on ju tore ja siis ma ütlengi, et Sof on ikka üliilus koer :D. Tuleb välja, et meie konkurendid ongi Kelly ja siis ülejäänud olevat Sofi sugulased, kui vene keelest õigesti aru sain. Pügama viies nägime ka isase ava ära (ka sugulane), kes oli ülikena, seega meie TP jaht sai väikese põntsu, aga eks kõik ju ole kohtuniku käes, teinekord ei saa me isegi roosat linti.
Eile käis Sofiloom koertekas. Tal oli seal väga lõbus, kuna koeri oli väga-väga palju ja ta sai seal kutsikaid karjatada :D.
Ei tea küll kuidas läheb laupäev, aga kui järgmine aasta vähegi viitsimist ja motivatsiooni on, siis mõtlesin, et läheks enda 3 cacibit jahtima kuskile ja et ehk saaks ka Venemaal käidud ja vb LV CH tiitli (ehk siis ka BALT CH) kätte saadud. Aga need vaid plaanid.
Aa ja siis Sofi nägi ja tundis eile siili ka ära. Okkaline oli meie aias enda peata konna matsutamas ja Sofi mõtles, et nuusutab teda veidike - see muidugi kõige meeldivamat emotsiooni ei tekitanud :D.
Eile käis Sofiloom koertekas. Tal oli seal väga lõbus, kuna koeri oli väga-väga palju ja ta sai seal kutsikaid karjatada :D.
Ei tea küll kuidas läheb laupäev, aga kui järgmine aasta vähegi viitsimist ja motivatsiooni on, siis mõtlesin, et läheks enda 3 cacibit jahtima kuskile ja et ehk saaks ka Venemaal käidud ja vb LV CH tiitli (ehk siis ka BALT CH) kätte saadud. Aga need vaid plaanid.
Aa ja siis Sofi nägi ja tundis eile siili ka ära. Okkaline oli meie aias enda peata konna matsutamas ja Sofi mõtles, et nuusutab teda veidike - see muidugi kõige meeldivamat emotsiooni ei tekitanud :D.
teisipäev, 6. september 2011
Hiiumaa
Pole päris kaua kirjutanud...
Reedel, peale kooli ruttasin koju, viimased asjad said kokku pandud ja üks väga rõõmus habemega koerake oli rihma otsas. Liikusime bussile, et sõita szolnokisse, kust meid võttis peale Kristini ema, Kristin ja Mona ka ikka autos :D. Sama päeva õhtuks olime juba Hiiumaal Monakese maakodus end mugavalt tundmas. Sofi, aeglane kohaneja nagu ikka, ei saanud esimesel päeval enda instinkte ja mõistust koos hoida ja pidevalt kadus mu silmapiirilt enda jälgi ajama ja loomulikult arvas, et perenaise siia käsklus on üks väga mõttetu asi, millele ei peaks tähelepanu pöörama. Niisiis ise säilitasin külma närvi ja lasin tal olla, max 5 min pärast tuli ta muidugi kontrollima, kas ma ikka alles veel :D. Teisel päeval oli koeral ilmselgelt suur nälg ja kõik arbuusikoored pisteti pintslisse. Samuti tiriti kõigest väest köit, mis oli puu küljes kinni, aga jama küll, kuidagi alla seda ei saanud. Kolmandal päeval oli mul juba päris viks ja viisakas koer, kes oli aru saanud, kus on maja, jälgis mind koguaeg, kuulas sõna ja käis sabas.
Kolmas päev oli ka kõige üllatavam - Mona ja Sofi läksid esimest korda 5 aasta jooksul mölisema üksteisega. Ja veel imelikum oli, et mu tark koer alustas seda. Arvatavasti arvate, et asi oli lihtne ja loogiline ja põhjuseks nt toit? Sof sööb ja joob Monaga (tegelikult ükskõik kellega) kausist kõrv-kõrva kõrval (haha, hea lause) ilma probleemideta. Nimelt hakkasin Sofiga tug-o-wari mängima toas. Mona siis mõtles,et oo, tulen ka mängima. Nii nad siis tirisid seda urisedes, Sofi hääl oli nagu traktor - eriti vahva :D. Kristin mõtles Sofit veel ärgitada ja Mona läks selle peale, nagu üks emme beebike :D ikka, Kristini juurde ja enda õrnusavaldust ehk hammaste näitamist (ehk naeratamist) tegema. Sofile tundus asi vist agressiivsusena ja järgmine asi, mida nägin oli, et mäng ei olnudki enam mäng, vaid Sofi tõsiselt läks Monat paika panema. Mona oli üliüllatunud ja tõmbus kohe tagasi, et mis ta sõbrast sai :D. Asi rahunes ja Krissu mängis Monaga veel ja Sofi tahtis jälle selle peale, et Mona enda perenaisele hambaid näitas, korda asju panema minna, kuid peagi sai aru, et kõik ongi mäng ja keeras rahus kerra magama. Niisiis, Sofi juuresolekul ei tohi koerad enda perenaistele vastu haukuda, proua Sofi ei tolereeri sellist käitumist, hahaha :D. Tegelikult siiski seda vaid enda 'territooriumil'.
Kuskil poole tunni pärast olid kaks jälle enda probleemidest aru saanud ja nunnukad edasi, üksteisega mängides, sabas käies ja kõike koos tehes. Seega nagu ka kahel eelmisel päeval, läksime randa. Seekord ratastega ja koerad siis kaasa. Sofi oli randa sõites rihmas ja tegi rahulikku sörki. Tagasi minnes, peale kividel turnimist ja päikest võttes, oli ta juba lahti ja oi, jama küll, kiirem kui mina ratta seljas :D. Peale mustikate söömist metsas (kõik neli tegid seda, Sofile pidi mustikapõõsa õigest kohast kätte osutama, et ta oskaks mustikat ise põõsa küljest korjata, Mona leidis enda saagi ise) ja puhkust sõitsimegi Tallinna poole. Praamis olid koerad laste nr 1 lemmikatraktsioon ja pitsudele meeldis väga tähelepanu. Sof oli koju jõudes täitsa outis.
Karvapall käis eile üle pika puhkuse agilitys. Aeglane pitsu oli tegelikult täitsa tubli käe jälgimise pealt, aga eks ta vana kala ole ja üldse väga hea jälgija, samas silmad on alati takistustel, seega see väga positiivne. Kuus slaalomipulka saadi ka läbitud, seega 2x2 ikka töötab. Muu oli üpris hale, aga loodan, et kiirus tuleb peale pügamist ja näitust :).
Reedel, peale kooli ruttasin koju, viimased asjad said kokku pandud ja üks väga rõõmus habemega koerake oli rihma otsas. Liikusime bussile, et sõita szolnokisse, kust meid võttis peale Kristini ema, Kristin ja Mona ka ikka autos :D. Sama päeva õhtuks olime juba Hiiumaal Monakese maakodus end mugavalt tundmas. Sofi, aeglane kohaneja nagu ikka, ei saanud esimesel päeval enda instinkte ja mõistust koos hoida ja pidevalt kadus mu silmapiirilt enda jälgi ajama ja loomulikult arvas, et perenaise siia käsklus on üks väga mõttetu asi, millele ei peaks tähelepanu pöörama. Niisiis ise säilitasin külma närvi ja lasin tal olla, max 5 min pärast tuli ta muidugi kontrollima, kas ma ikka alles veel :D. Teisel päeval oli koeral ilmselgelt suur nälg ja kõik arbuusikoored pisteti pintslisse. Samuti tiriti kõigest väest köit, mis oli puu küljes kinni, aga jama küll, kuidagi alla seda ei saanud. Kolmandal päeval oli mul juba päris viks ja viisakas koer, kes oli aru saanud, kus on maja, jälgis mind koguaeg, kuulas sõna ja käis sabas.
Kolmas päev oli ka kõige üllatavam - Mona ja Sofi läksid esimest korda 5 aasta jooksul mölisema üksteisega. Ja veel imelikum oli, et mu tark koer alustas seda. Arvatavasti arvate, et asi oli lihtne ja loogiline ja põhjuseks nt toit? Sof sööb ja joob Monaga (tegelikult ükskõik kellega) kausist kõrv-kõrva kõrval (haha, hea lause) ilma probleemideta. Nimelt hakkasin Sofiga tug-o-wari mängima toas. Mona siis mõtles,et oo, tulen ka mängima. Nii nad siis tirisid seda urisedes, Sofi hääl oli nagu traktor - eriti vahva :D. Kristin mõtles Sofit veel ärgitada ja Mona läks selle peale, nagu üks emme beebike :D ikka, Kristini juurde ja enda õrnusavaldust ehk hammaste näitamist (ehk naeratamist) tegema. Sofile tundus asi vist agressiivsusena ja järgmine asi, mida nägin oli, et mäng ei olnudki enam mäng, vaid Sofi tõsiselt läks Monat paika panema. Mona oli üliüllatunud ja tõmbus kohe tagasi, et mis ta sõbrast sai :D. Asi rahunes ja Krissu mängis Monaga veel ja Sofi tahtis jälle selle peale, et Mona enda perenaisele hambaid näitas, korda asju panema minna, kuid peagi sai aru, et kõik ongi mäng ja keeras rahus kerra magama. Niisiis, Sofi juuresolekul ei tohi koerad enda perenaistele vastu haukuda, proua Sofi ei tolereeri sellist käitumist, hahaha :D. Tegelikult siiski seda vaid enda 'territooriumil'.
Kuskil poole tunni pärast olid kaks jälle enda probleemidest aru saanud ja nunnukad edasi, üksteisega mängides, sabas käies ja kõike koos tehes. Seega nagu ka kahel eelmisel päeval, läksime randa. Seekord ratastega ja koerad siis kaasa. Sofi oli randa sõites rihmas ja tegi rahulikku sörki. Tagasi minnes, peale kividel turnimist ja päikest võttes, oli ta juba lahti ja oi, jama küll, kiirem kui mina ratta seljas :D. Peale mustikate söömist metsas (kõik neli tegid seda, Sofile pidi mustikapõõsa õigest kohast kätte osutama, et ta oskaks mustikat ise põõsa küljest korjata, Mona leidis enda saagi ise) ja puhkust sõitsimegi Tallinna poole. Praamis olid koerad laste nr 1 lemmikatraktsioon ja pitsudele meeldis väga tähelepanu. Sof oli koju jõudes täitsa outis.
Karvapall käis eile üle pika puhkuse agilitys. Aeglane pitsu oli tegelikult täitsa tubli käe jälgimise pealt, aga eks ta vana kala ole ja üldse väga hea jälgija, samas silmad on alati takistustel, seega see väga positiivne. Kuus slaalomipulka saadi ka läbitud, seega 2x2 ikka töötab. Muu oli üpris hale, aga loodan, et kiirus tuleb peale pügamist ja näitust :).
esmaspäev, 29. august 2011
Järelkaja
Nüüd on olnud aega BH tulemust seedida ja asi natukene selgemaks läinud.
Kõigepealt mõtlesin, et miks kohtunik meile andis teise lamamise ja jõudsin vist arusaamale.
Eksamil näkkas sellega, et korraldajad olid väga sõbralikud ja seletasid erinevaid asju hästi.
Esimene harjutus oli siis lamamine, kus koer tuli lõpus ära, lamades seni, kuni ma ise vea tegin, väga eeskujulikult. Minnes kõrvalkõnni alustuspunkti olin enda peale vihane ja nördinud ja kui korraldaja ütles, et pole midagi, et teeksime ikka edasi, siis mainisin, et koer tegi kõik õigesti ja rääkisin, miks Sofi tegelikult lamamise katkestas.
Kõrvalkõndide ajal rääkis korraldaja kohtunikuga (kes ikka jälgis ka, mis tegime) ja ehk nad arutasidki seda lamamist. Kõrvalkõnnid olid nigelad ja Sofi madalaim tase (1-10ni annaks 2p, sest ta ühel sirgel siiski asendit ja kontakti hoidis, hurra ja mille peale kohtunik ka VOH vist ütles - või minu kujutlusvõime :D). Pakun, et mõlemalt kõrvalkõnnilt saime kuskil -5, mis = -10 p. Ehk 8 p veel sai tuulde visata.
Istuma jäädes oli kõrvalkõnd ees ja minu osaline abi (aeglustasin sammu, et asi korda saada), seega kuskil -1 ruttamise ja -2 abi eest. Muu oli OK.
Lamamisel oli kõik korras kuni siia tulekuni, kus Sof tuli teise käsu peale ja kohe kõrvale. Pakun, et -1 lisakäsu ja -1 kõrvale tuleku eest.
Mis kokku teeb, kui mitte lamat arvestada 45p, mis laseb ilusasti läbi. Kuna Sofi tegelikult sooritas kõik harjutused (ehk istumisel ikka istus jne), kui mõned koerad eksisid istuma jäämisel, siis arvan, et minu vea pärast ta ka siiski lubas uuesti lamada. See oli ka väga kena ja saime enda 'sooritatud' kätte, punkte ei tea.
Linnaosas tõesti pole midagi peale selle nõmeda istumise lisakäsu Sofile ette heita, aga annan selle andeks, kuna olime kaua juba kuulekust teinud.
Eks kõik oli uus ja huvitav ja jälle sain Sofi nõrgad kohad nähtud ja saan nüüd parandama neid asuma. Kusjuures ma pakun, et see istumise teema oli tal minu närvide pärast, kuna nüüd, peale eksamit on tal liikumiselt istu täiesti OK jälle. Siia tulekuga sama lugu.
Imelik on see, et Sofile meeldib kuulekus rohkem kui agility. Pikka aega olin vastupidisel arvamusel, kuid nüüd olen avastanud, et kuulkust teeb ta ka maiuseta (võistlused jm), aga agilitys ei tõsta siis käppa ka. Samas kui juba on motivatsioon üleval, siis joostakse ka. Selline imelik avastus :D.
Muus osas nii palju uudiseid, et jooksvad kontaktid hakkavad tulema, slaalomi sisenemised on õigelt poolt ja septembris on meil näitusel 4 pipar&soolt konkurenti.
Kõigepealt mõtlesin, et miks kohtunik meile andis teise lamamise ja jõudsin vist arusaamale.
Eksamil näkkas sellega, et korraldajad olid väga sõbralikud ja seletasid erinevaid asju hästi.
Esimene harjutus oli siis lamamine, kus koer tuli lõpus ära, lamades seni, kuni ma ise vea tegin, väga eeskujulikult. Minnes kõrvalkõnni alustuspunkti olin enda peale vihane ja nördinud ja kui korraldaja ütles, et pole midagi, et teeksime ikka edasi, siis mainisin, et koer tegi kõik õigesti ja rääkisin, miks Sofi tegelikult lamamise katkestas.
Kõrvalkõndide ajal rääkis korraldaja kohtunikuga (kes ikka jälgis ka, mis tegime) ja ehk nad arutasidki seda lamamist. Kõrvalkõnnid olid nigelad ja Sofi madalaim tase (1-10ni annaks 2p, sest ta ühel sirgel siiski asendit ja kontakti hoidis, hurra ja mille peale kohtunik ka VOH vist ütles - või minu kujutlusvõime :D). Pakun, et mõlemalt kõrvalkõnnilt saime kuskil -5, mis = -10 p. Ehk 8 p veel sai tuulde visata.
Istuma jäädes oli kõrvalkõnd ees ja minu osaline abi (aeglustasin sammu, et asi korda saada), seega kuskil -1 ruttamise ja -2 abi eest. Muu oli OK.
Lamamisel oli kõik korras kuni siia tulekuni, kus Sof tuli teise käsu peale ja kohe kõrvale. Pakun, et -1 lisakäsu ja -1 kõrvale tuleku eest.
Mis kokku teeb, kui mitte lamat arvestada 45p, mis laseb ilusasti läbi. Kuna Sofi tegelikult sooritas kõik harjutused (ehk istumisel ikka istus jne), kui mõned koerad eksisid istuma jäämisel, siis arvan, et minu vea pärast ta ka siiski lubas uuesti lamada. See oli ka väga kena ja saime enda 'sooritatud' kätte, punkte ei tea.
Linnaosas tõesti pole midagi peale selle nõmeda istumise lisakäsu Sofile ette heita, aga annan selle andeks, kuna olime kaua juba kuulekust teinud.
Eks kõik oli uus ja huvitav ja jälle sain Sofi nõrgad kohad nähtud ja saan nüüd parandama neid asuma. Kusjuures ma pakun, et see istumise teema oli tal minu närvide pärast, kuna nüüd, peale eksamit on tal liikumiselt istu täiesti OK jälle. Siia tulekuga sama lugu.
Imelik on see, et Sofile meeldib kuulekus rohkem kui agility. Pikka aega olin vastupidisel arvamusel, kuid nüüd olen avastanud, et kuulkust teeb ta ka maiuseta (võistlused jm), aga agilitys ei tõsta siis käppa ka. Samas kui juba on motivatsioon üleval, siis joostakse ka. Selline imelik avastus :D.
Muus osas nii palju uudiseid, et jooksvad kontaktid hakkavad tulema, slaalomi sisenemised on õigelt poolt ja septembris on meil näitusel 4 pipar&soolt konkurenti.
laupäev, 27. august 2011
Teine selle aasta lubadus täidetud
Sofi siis nüüd:
EST V CH
LT CH
KK-1 (kolmas mittel Eestis)
AG1 (esimene mittel Eestis)
BH (esimene mittel Eestis)
BH eksam ise ei olnud nii roosiline. Olime Robiga paaris ja leppisime kokku, et Sofi lamab siis esimesena. Robi oli juba hakkamas lamama (viimane harjutus), kui tundsin, et selg kange ja sirutades enda käsi ka sirutasin. Peale seda sain enda peale ikka väga vihane olla, sest kui Sofi ei tule esimese siia käsu peale, siis teen kätega alati sama liigutuse. Nii kuulsingi enda selja tagant rõõmsaid kappamishääli ja Sof maandus mu juurde. Arvasin, et saame kohe disklafi, aga siiski lasti edasi teha.
Kõrvalkõnd rihmaga/rihmata oli kohutav (kell oli 12, lauspäikese käes oli plats ja kuuma pakuks u 30 C), Sofi jäi maha või läks ette ja kontakti polnud. Kusjuures palju koeri olid samas konditsioonis - tõesti oli endalgi kohutavalt palav. Palju vigu kõrvalkõndides, kuid vähemalt sai tehtud (OK, vb kõrvalt tundus asi parem). Istuma jäädes oli ta must väga ees ja siis andsin 'iiiiiiistu' ja ta kahtles kuskil 5 seki, kuid ikkagi pani pepu väga aeglaselt alla. Lamama jäi kiiresti ja kõrvalkäik oli seal ka enam-vähem, kuid vajas siiatulemiseks lisakäsku ja tuli kohe kõrvale. Kohtunik oli väga leebe ja ju siis arvestas Sofi tõugu ja ilma suuresti ja ütles, et saame teise võimaluse. Pandi meid viimase koeraga paari (kellel polnud paarilist) ja öeldi mulle, et kui lamab ära, siis saate läbi, kui ei, siis kukutan läbi. Ja selle tedmisega sain järjekorda 30 min oodata :D. Kohtunik tabas väga hästi ära koera kirjeldades Sofi tuju - uneles.
Igatahes saime siis lõpuks platsile, SLK hakkas skeemi tegema ja sain Sofi kuidagi lamama :D. Seekord seisin koguaeg pinges ja ei mõelnud end liigutada ka. Püsilama oli super ja tuli kiiresti kõrvale, seega saime A-osa tehtud! Ausalt, eriti super tunnet see küll ei tekitanud, aga tore ikka, eksju :D.
Linnaosa oli köki-möki. Sof pidi posti küljes mind ootama (olin puu taga), inimrühmas istuma (minu käsu peale ei istunud ja kui tahtsin hakata kordama, siis kohtunik ise ütles istu ja Sof kohe istus:D), seal rahulikult kõndima, jooksjast ja ratturist mitte välja tegema ja kõrval käima, kui todukäru asfaltil tema kõrvalt lükati. Linnaosa läks väga hästi ja olin Sofi käitumisega rahul.
Kokkuvõttes oli rahuldav tulemus mulle ja seda ka kohtunikule. Kuid BH nüüd tehtud ja rohkem end sellega vaevama ei pea :).
EST V CH
LT CH
KK-1 (kolmas mittel Eestis)
AG1 (esimene mittel Eestis)
BH (esimene mittel Eestis)
BH eksam ise ei olnud nii roosiline. Olime Robiga paaris ja leppisime kokku, et Sofi lamab siis esimesena. Robi oli juba hakkamas lamama (viimane harjutus), kui tundsin, et selg kange ja sirutades enda käsi ka sirutasin. Peale seda sain enda peale ikka väga vihane olla, sest kui Sofi ei tule esimese siia käsu peale, siis teen kätega alati sama liigutuse. Nii kuulsingi enda selja tagant rõõmsaid kappamishääli ja Sof maandus mu juurde. Arvasin, et saame kohe disklafi, aga siiski lasti edasi teha.
Kõrvalkõnd rihmaga/rihmata oli kohutav (kell oli 12, lauspäikese käes oli plats ja kuuma pakuks u 30 C), Sofi jäi maha või läks ette ja kontakti polnud. Kusjuures palju koeri olid samas konditsioonis - tõesti oli endalgi kohutavalt palav. Palju vigu kõrvalkõndides, kuid vähemalt sai tehtud (OK, vb kõrvalt tundus asi parem). Istuma jäädes oli ta must väga ees ja siis andsin 'iiiiiiistu' ja ta kahtles kuskil 5 seki, kuid ikkagi pani pepu väga aeglaselt alla. Lamama jäi kiiresti ja kõrvalkäik oli seal ka enam-vähem, kuid vajas siiatulemiseks lisakäsku ja tuli kohe kõrvale. Kohtunik oli väga leebe ja ju siis arvestas Sofi tõugu ja ilma suuresti ja ütles, et saame teise võimaluse. Pandi meid viimase koeraga paari (kellel polnud paarilist) ja öeldi mulle, et kui lamab ära, siis saate läbi, kui ei, siis kukutan läbi. Ja selle tedmisega sain järjekorda 30 min oodata :D. Kohtunik tabas väga hästi ära koera kirjeldades Sofi tuju - uneles.
Igatahes saime siis lõpuks platsile, SLK hakkas skeemi tegema ja sain Sofi kuidagi lamama :D. Seekord seisin koguaeg pinges ja ei mõelnud end liigutada ka. Püsilama oli super ja tuli kiiresti kõrvale, seega saime A-osa tehtud! Ausalt, eriti super tunnet see küll ei tekitanud, aga tore ikka, eksju :D.
Linnaosa oli köki-möki. Sof pidi posti küljes mind ootama (olin puu taga), inimrühmas istuma (minu käsu peale ei istunud ja kui tahtsin hakata kordama, siis kohtunik ise ütles istu ja Sof kohe istus:D), seal rahulikult kõndima, jooksjast ja ratturist mitte välja tegema ja kõrval käima, kui todukäru asfaltil tema kõrvalt lükati. Linnaosa läks väga hästi ja olin Sofi käitumisega rahul.
Kokkuvõttes oli rahuldav tulemus mulle ja seda ka kohtunikule. Kuid BH nüüd tehtud ja rohkem end sellega vaevama ei pea :).
teisipäev, 23. august 2011
esmaspäev, 22. august 2011
4 pulka
Praegune seis selline. Sisenemised on kõvasti paranenud, aga ei taha 6 pulgani veel minna, sest nii teeb Sof slaalomit vaid kuskil 4-da katse peale... Siiski, areng on nähtav ja tundub, et koerale meeldib :).
kolmapäev, 17. august 2011
Slaalomi edusammud
Sisenemised küll veel halvad, aga Sofil hakkab meenuma! 4 pulka said täna pidevalt läbi slaalomitatud, nii, et olin kaugel või ees/taga, seega hakkab meenuma! Ning palju edasiminekut ka sisenemisel rasketest nurkadest. Alles 2 päeva asjaga jamatud, seega loodan, et slall saab kuuga selgeks ilusasti!! ;)
Jätan treenimise päevaks või kaheks sinnapaika (aiii, kui raske mulle:(), et Sofi mott lakke saada ja siis võtan filmi järgmise korra :).
Jätan treenimise päevaks või kaheks sinnapaika (aiii, kui raske mulle:(), et Sofi mott lakke saada ja siis võtan filmi järgmise korra :).
teisipäev, 16. august 2011
BH 'peaproov' Articuse platsil
Täna saime tänu Reginale Articuse platsile kell 19.00 BH trenni tegema. Kohal olid peale sealsete trenniliste ka Robi ning Kenzo. Alguses oli Sofi küll väga hajevil, nuuskis ringi ja vahtis konni, aga kui hakkasime töötama, siis Sofi muutus täitsa tubliks. Preemiat hoidsin miinimumi peal (kuigi Sofi mängis VÕÕRAL platsil, juhhu!). Kõrvalkõnd rihma ja rihmata oli küll OK asendiga, aga totaalselt kontaktitu ja rihmata pööretel arvas Sofi, et peab seisma jääma, kuna ma olen seda nii palju harjutanud... Seega seal vaja maiusega asju paremaks muuta. Muidu oli siis kõrvalkõnd OK, aga mitte midagi vaimustavat.
Edasi tuli istumine, hoidsin siis hinge kinni ja andsin talle väga range 'iisTU' ja guess what! Plika istuski ja kiiresti!! Rohkem ma seda ei torkinud, püsivus oli hea.
Lama tuli ka välja, aga nojah, Sofi vist ei kuulegi kui ma kogu jõust röögin siia või siis usutavam on see, et ta ei keskendu (ja kui ta keskendub muule, nt hiirte tagaajaminevm, siis on tal totaalne blokk muule maailmale). Lõpuks käsu nr 8 peale kappas ta väga rõõmsalt minuni, kõrvale tulemine oli OK.
Püsilamamise kohta pole midagi öelda, arvatata oli, et tõuseb, kui Kennu teda mängima kutsub :D. Kuid ülejäänud trenn oli super püsimine, ka siis, kui varjes istusime :D.
8 inimrühmas oli siseringis hea, välisringis halb ja no kui tuttavad näod seisavad, siis tuleb ju maiust nuiama minna :D.
Kokkuvõttes jään rahule, nüüd reedel teeks talle siia harjutusi ja veel istut ning kõrvale tulekut ja ka rihmata pöördeid ja ongi kõik. Ülejäänud on Sofi käppades :)
Edasi tuli istumine, hoidsin siis hinge kinni ja andsin talle väga range 'iisTU' ja guess what! Plika istuski ja kiiresti!! Rohkem ma seda ei torkinud, püsivus oli hea.
Lama tuli ka välja, aga nojah, Sofi vist ei kuulegi kui ma kogu jõust röögin siia või siis usutavam on see, et ta ei keskendu (ja kui ta keskendub muule, nt hiirte tagaajaminevm, siis on tal totaalne blokk muule maailmale). Lõpuks käsu nr 8 peale kappas ta väga rõõmsalt minuni, kõrvale tulemine oli OK.
Püsilamamise kohta pole midagi öelda, arvatata oli, et tõuseb, kui Kennu teda mängima kutsub :D. Kuid ülejäänud trenn oli super püsimine, ka siis, kui varjes istusime :D.
8 inimrühmas oli siseringis hea, välisringis halb ja no kui tuttavad näod seisavad, siis tuleb ju maiust nuiama minna :D.
Kokkuvõttes jään rahule, nüüd reedel teeks talle siia harjutusi ja veel istut ning kõrvale tulekut ja ka rihmata pöördeid ja ongi kõik. Ülejäänud on Sofi käppades :)
2x2 slaalom
Kui Monaga agilityt tegin ja nägin, et tal oleks slall vaja ilusasti selgeks saada, tuhnisin Kristinile Susan Garreti 2x2 slaalommeetodi üles. Omakorda mõistsin aga, et sama võiks ka Sofile õpetada, kuna slall on meelest läinud ja sisenemised halvad (ning tunnelmeetod ilmselgelt vilja ei kanna). Väike video ka (Sofi polnud väga kiire, sest maiuseks kasutasin kuivtoitu ja palav oli). Video lõpus on Sofi enda uue kaelarihmaga ;).
Eile sai preili end aga välja elada Kaaberneeme rannas. Koer teab, mis koer teeb!
Eile sai preili end aga välja elada Kaaberneeme rannas. Koer teab, mis koer teeb!
pühapäev, 14. august 2011
Craziness unleashed
Nii, tuli siiski välja, et Sofi korjas 25 raja- ja 3,86 ajaviga, mis on küll meeldiv uudis, sest see tähendab, et kui slaalom korda saada ja Sofi tuju on up, siis võime isegi üle 3 m/s aega end sisse pressida :). Kokku siis 28,86 viga.
Eile tegime jälle natukene jooksukontakte. Sofile meeldib ja vahel isegi loob täitsa.
laupäev, 13. august 2011
AG võistlus 13.08
Hmm, see on vist Sofi selle aasta viimane võistlus, kuna uueks aastaks loodan, et slaalom on selge. Mis ma ikka oskan kosta - 0'e niipea oodata ei saa, kui üldse võib unistada A2'te jõudmisest.
Rajad olid väga kerged, kohtunik Marianne Fernström määras kiiruseks 2,9 m/s - kõik tundus väga tore ja kerge. Tegelikult sain aru küll, et Sofil jälle imelik tuju, traavis maiuse järgi soojenduse ajal. No mis seal ikka, rada õpitud ja proovima ju peab. A1's üldjuhul mõistetakse neid platsilt ära jooksmisi ja traavisamme, aga no see, mis Sofi tegi, no vau. Ta ikka oskab mind üllatada. Ta kõndis O.o. Ei ole sõnu! Lihtsalt ei jookse, tunnelis sammus... Võtsin siis pitsu sülle ning läksin platsilt ära. Õnneks oli Kristin kaasas lohutamas ja kui teda poleks olnud, siis poleks vist teisele rajale läinud ka, vaid kohe asjad kokku pakkinud ja koju patja nutma läinud :D.
Teine rada oli isegi veel kergem, kui esimene. Sai kõik õpitud, aga ei läinud kohe Sofi juurde. Kaugelt ta juba lootis, et lähen teda nunnutama, kuid võtsin Sofu Kristini käest vaid siis ära, kui maxi peale pandi kõrgused. Sofi oli ka esimene koer maxis. Ärgitasin teda suts ja hakkasime jooksma siis. Sellel rajal jooksis Sofi täitsa kiiresti!! Hüppas küll poomi kontakti üle ja ajas kaks pulka maha ning slaalomisse kadus kõik aeg ja viimase pulga jättis vahele, aga ta reaalselt jooksis peaaegu kiigest üle, mis oli väga vahva! :) Sain küll käe ette pandud ja ootama ta jäi, aga see oli ikka väga mõnus jooks. :) Teenisime küll 28, miskit viga (20 raja ja 8,?? aja), aga ausalt oli mul sellest suhteliselt suva tol hetkel, Sof vähemalt võttis end kokku ja natukenegi näitas enda head poolt. Sellel rajal teenisime 4.koha.
Siinkohal tahaks tänada inimesi, kes kaasa elavad (kui paljud teist ka seda blogi loevad :)), sest tõesti ei aimanud, kui paljud pöidlaid hoiavad. Väga liigutav :). See aplaus ja rõõmuhüüatused kulusid küll ära peale pikka luuseritunnet :). Ei löö vist siiski veel agilityle käega, tegelikult tean, et Sofile meeldib külmal ajal (ehk sügis/talv) kiiremini joosta, seega siis on ka kõige mõtekam võistelda.
Olin tark ja jätsin Sofi võistlusraamatu võistlusele :D. Loodan, et Sirje võtab endale ja saame Septembris kätte :).
Rajad olid väga kerged, kohtunik Marianne Fernström määras kiiruseks 2,9 m/s - kõik tundus väga tore ja kerge. Tegelikult sain aru küll, et Sofil jälle imelik tuju, traavis maiuse järgi soojenduse ajal. No mis seal ikka, rada õpitud ja proovima ju peab. A1's üldjuhul mõistetakse neid platsilt ära jooksmisi ja traavisamme, aga no see, mis Sofi tegi, no vau. Ta ikka oskab mind üllatada. Ta kõndis O.o. Ei ole sõnu! Lihtsalt ei jookse, tunnelis sammus... Võtsin siis pitsu sülle ning läksin platsilt ära. Õnneks oli Kristin kaasas lohutamas ja kui teda poleks olnud, siis poleks vist teisele rajale läinud ka, vaid kohe asjad kokku pakkinud ja koju patja nutma läinud :D.
Teine rada oli isegi veel kergem, kui esimene. Sai kõik õpitud, aga ei läinud kohe Sofi juurde. Kaugelt ta juba lootis, et lähen teda nunnutama, kuid võtsin Sofu Kristini käest vaid siis ära, kui maxi peale pandi kõrgused. Sofi oli ka esimene koer maxis. Ärgitasin teda suts ja hakkasime jooksma siis. Sellel rajal jooksis Sofi täitsa kiiresti!! Hüppas küll poomi kontakti üle ja ajas kaks pulka maha ning slaalomisse kadus kõik aeg ja viimase pulga jättis vahele, aga ta reaalselt jooksis peaaegu kiigest üle, mis oli väga vahva! :) Sain küll käe ette pandud ja ootama ta jäi, aga see oli ikka väga mõnus jooks. :) Teenisime küll 28, miskit viga (20 raja ja 8,?? aja), aga ausalt oli mul sellest suhteliselt suva tol hetkel, Sof vähemalt võttis end kokku ja natukenegi näitas enda head poolt. Sellel rajal teenisime 4.koha.
Siinkohal tahaks tänada inimesi, kes kaasa elavad (kui paljud teist ka seda blogi loevad :)), sest tõesti ei aimanud, kui paljud pöidlaid hoiavad. Väga liigutav :). See aplaus ja rõõmuhüüatused kulusid küll ära peale pikka luuseritunnet :). Ei löö vist siiski veel agilityle käega, tegelikult tean, et Sofile meeldib külmal ajal (ehk sügis/talv) kiiremini joosta, seega siis on ka kõige mõtekam võistelda.
Olin tark ja jätsin Sofi võistlusraamatu võistlusele :D. Loodan, et Sirje võtab endale ja saame Septembris kätte :).
reede, 12. august 2011
Õudusunenäod
Tegin eile Sofile väga pikka ja väsitava trenni. Liikumiselt 'istu' öeldes ta seisis. Kui ütlesin 'seisa', siis istus. 'Lama' peale seisis. Tõepoolest jõud on otsas, lõpupoole natukene hakkas tulema juba, aga üleüldiselt olen vist kõrvalkäigu ka ära rikkunud. Ning näen juba õudusunenägusid BH tegemisest :D.
Natukene rõõmsam teema on see, et Sofi oli eile jälle õnnelik ila-mudakoll :).
Natukene rõõmsam teema on see, et Sofi oli eile jälle õnnelik ila-mudakoll :).
kolmapäev, 10. august 2011
Koertekool
Pole ammu kirjutanud... T'äna käisime koertekoolis jälle. No kahjuks, miski ime pärast ei istu Sofi ikka veel liikumiselt :(. Justkui tuul puhus kõrvadest läbi ja viis tarkuse kaasa. Olen tõsiselt närvis juba BH pärast, kas saab kunagi ühe võistluse maha peetud ka failimata...? :(( Väga jube... Seega nüüd pean see nädal nipet-näpetama, et järgmine teisipäev oleks vigu minimaalselt Articuse platsil BH kava läbi tehes. Kui seal läheb ka halvasti, siis ongi vast kõik. Enam trenni talle teha ei taha, vajab puhkust. Täna olid probleemid siia tuleku, kõrvale tuleku ja siis istumisega liikumiselt.
Üleüldse oli Sofi trennis koguaeg kuskil 'ära', raske oli tal keskenduda. Proovin trenni teha ülehomme või pühapäev platsil, kodu lähedal. Laupäev ju agility võistlus juba (kusjuures see oli kogu BH'ga meelest läinud ja ma pikka aega mõtlesin, et mis ma laupäeval tegema ikka pidin).
Koduaias on plika täitsa tragi olnud ja oleme vist jooksvad kontaktid plangul okeiks saanud. Läbi hea sõbra, targeti. Eks näis kas jätkan ka trenniga, kui võistluse maha peame või jääb see ootele.
Üleüldse oli Sofi trennis koguaeg kuskil 'ära', raske oli tal keskenduda. Proovin trenni teha ülehomme või pühapäev platsil, kodu lähedal. Laupäev ju agility võistlus juba (kusjuures see oli kogu BH'ga meelest läinud ja ma pikka aega mõtlesin, et mis ma laupäeval tegema ikka pidin).
Koduaias on plika täitsa tragi olnud ja oleme vist jooksvad kontaktid plangul okeiks saanud. Läbi hea sõbra, targeti. Eks näis kas jätkan ka trenniga, kui võistluse maha peame või jääb see ootele.
reede, 5. august 2011
Kodune agility
Tegime eile aias suti agilityt, rõhk oli rasketel nurkadel ja 60 cm tõkke hüppamisel erinevatest kohtadest. Sofi oli täitsa tubli ja kiire, nii et lausa naabrite laps nägu vastu klaasi kutsut hüppamas vaatas :D. Sofi ei ajanud üllatavalt eriti pulki maha, kuigi kõrgused panin max peale! Tunnelis oli ka tubli ja jooksvad kontaktid on jah... Halvad :D. Ei suuda teda panna plangul jooksma... Kaks võimalust : kas ta hüppab kontakti enda linnulennuga üle või jookseb enne kontakti plangult maha. Vahepealset pole :D. Muidu käime ikka jalutamas ja olen Sofi vanad trikid 'üles kaevanud'. Ehk lisaks hoidmisele, oleme korranud põmmi, trummi mängimist (tuleb hästi välja!), vaibale minekut ja erinevaid käpaharjutusi.
Ning LÕPUKS sai Sofi pügatud! Nüüd on nunnud kutsikasilmad jälle näha ja näitusetrimm peal. Enne septembrit peame küll korra veel uue trimmi peale tegema ja siis oleme valmis näituseks!
Ning LÕPUKS sai Sofi pügatud! Nüüd on nunnud kutsikasilmad jälle näha ja näitusetrimm peal. Enne septembrit peame küll korra veel uue trimmi peale tegema ja siis oleme valmis näituseks!
teisipäev, 2. august 2011
Uudiseid
Oleme tegelikult parajalt palju ära teinud peale viimast postitust.
Esiteks hakkas Sofil puhkus:D. Nimelt augustis jätame agility vahele, kuna palav on, see on ilmselgelt väga karvasele Sofile piin ja pealegi treenime BHks, kus Sofi kirjas on (26-28.aug., täpselt mis päeval ei tea veel).
Samas kuna agility võistlus tuuakse 13. augustil koju kätte (kodule ikka väga lähedal ja seekord ei pea autojuhtigi kiusama), siis oleme sinna minejad. Kuigi vaatamata sellele, et Sofi slaalom ei olegi slaalom, aga nojah :D.
Ise tegin siis lume all palju kannatada saanud barjääri korda ja Sofile katkise tõkke asemel kaks uut ning poomiplangu. Üritan teda kontakte jooksma õpetada :). Hetkel Sofi küll traavib planku (noh, ainult korra trenni ka teinud), aga teeb seda vähemalt lõpuni. Kui nüüd kiirus ka saada :P... A jääb tal arvatavasti nii, nagu on, kuna pole võimalik seda ümber õpetada.
Neljapäev/reede on meil sõit igatahes pügalasse, lõpuks! Palju küll ei saa maha võtta, aga mingitki leevendust koerale.
Eile käisime Kristini ja Monaga jalutamas. Jalutuskäik ise tundus väga lühike ja juttu oleks veel kauemaks jätkunud, aga tohoh, lausa 3 lühikest tundi tiirutasime metsa ja tänavate vahelt:
Esiteks hakkas Sofil puhkus:D. Nimelt augustis jätame agility vahele, kuna palav on, see on ilmselgelt väga karvasele Sofile piin ja pealegi treenime BHks, kus Sofi kirjas on (26-28.aug., täpselt mis päeval ei tea veel).
Samas kuna agility võistlus tuuakse 13. augustil koju kätte (kodule ikka väga lähedal ja seekord ei pea autojuhtigi kiusama), siis oleme sinna minejad. Kuigi vaatamata sellele, et Sofi slaalom ei olegi slaalom, aga nojah :D.
Ise tegin siis lume all palju kannatada saanud barjääri korda ja Sofile katkise tõkke asemel kaks uut ning poomiplangu. Üritan teda kontakte jooksma õpetada :). Hetkel Sofi küll traavib planku (noh, ainult korra trenni ka teinud), aga teeb seda vähemalt lõpuni. Kui nüüd kiirus ka saada :P... A jääb tal arvatavasti nii, nagu on, kuna pole võimalik seda ümber õpetada.
Neljapäev/reede on meil sõit igatahes pügalasse, lõpuks! Palju küll ei saa maha võtta, aga mingitki leevendust koerale.
Eile käisime Kristini ja Monaga jalutamas. Jalutuskäik ise tundus väga lühike ja juttu oleks veel kauemaks jätkunud, aga tohoh, lausa 3 lühikest tundi tiirutasime metsa ja tänavate vahelt:
Tellimine:
Postitused (Atom)