Sofi suutis laupäeval laualt kakaopaki varastada ja sealt kuskil 40 g ära süüa. Teadagi on kakao koertele väga mürgine. Kuskilt loomaarsti saatest oli meelde jäänud, et šokolaadi süües peaks koer olema hiljem apaatne ja halb olla vm, aga Sofi jooksis koguaeg ringi ja oli väga rõõmus. Seega rohkem enda pead selle üle ei murdnud. Järgmine päev läks teema kuidagi jälle sümptomite peale ja ema rääkis just vastupidist juttu, et kakao ajab väga aktiivseks, mida Sofi ka oli - üliaktiivne, koguaeg liikus ja harva magas. Sai internetist üle loetud ja kinnitust - koeral olid šokolaadimürgituse sümptomid. Oh, seda jubedust, täiesti traumeeriv on lugeda insidentide kohta, kus ikka rõhuti, et sellega võib 50% juhtudest, kui kohe maoloputust ei tehta või tilgutite alla ei viida, kaasa tulla atakid ja isegi surm. No nii kohutav tunne oli, täiesti jube. Eriti vahva, et koertekojas, kus nii mõnigi loomaarst pidevalt erinevaid nõuandeid annab, pole siiani saanud mingit vastust, kaua mürgitus kestab, säh sulle abivalmidust inimeste poolt. Kliinikusse laupäeva õhtul ka ei saa helistada ja kuna Sofi tundus ok ja maoloputust nkn enam teha ei saanud, istusime vaid kodus.
Joogijanu on kahanenud, Sof on rahulik, isu hea ja tundub, et siiski midagi hullu ei ole (ptui-ptui-ptui). Sofi tõesti on üks Smiles Of Fortune, juba mitmendat korda on väga jubedad insidendid lõppenud hästi (ptui-ptui-ptui).
Õõõh, tegelikult viskan lõppu siis tubli Sofi video ja suundume trenni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar