KÕIK. Mulle ausõna aitab. Kaua ma end ikka lollitan, eks? Enam ei saa tuua ettekäändeid, et Sofil oli halb päev või mida iganes, nüüd vist jätangi ta poolpensionile. Isegi enda hallis enam ei joosta! No täiesti haige... Nagu jookseks peaga vastu seina :(. Kodus küsitakse küll, et miks siis piinan nii ennast, kui koera, siis vastus on lihtne - sest armastan (tõesti armastan!) agilityt ja ma niiiiiii tahaks, et Sof armastaks ka... Aga ei armasta. Kui loomale esinemine ei meeldi, siis jäävadki vaid trennid ja unistused, milleni kunagi ei küündi. Ei meeldi ka jalutada ega joosta ega KKs võistelda ega näitused. Mis siis meeldib, eks? Meeldivad trikid ja trennid ja rannas jooksmine + koertega müramine ja kodus mängimine ning nunnutamine. Seega jah, energilist koera nutan taga kuni saan enda elamise. Tõesti ei jaksa enam :(((.
Sofi siis 2xDSQ ehk katkestamised.
Mona kokku 10 kp'd (5+5) ja esimene koht (5st).
Ja muide, kiire koeraga on 100x kergem joosta. Ausõna, hinnake seda! Läheb rada sassi ja tuleb DSQ, siis tuleb - kui koer on rõõmus, siis tuleks ise ka rõõmus olla.
Oeh ma tean seda tunnet, päris jama värk kui ise hull ag fänn aga koera kellega joosta, pole + minu koera puhul pidi veel koera tõketele pressima.
VastaKustutaMind häirib see, et trennis on koer väga kiire ja võistlustel ei ole mingit motivatsiooni joosta... Aga jah, ega see tore tunne tõesti pole :(. Loodan, et Teil Emiliga hakkab häid tulemusi tulema! :)
VastaKustutaHeh, Emiliga hakkab omajagu nalja saama, sest ma olen kukkunud jällegi ühe paraja isase otsa:D
VastaKustutaMulle tundub, et kiire koer on siis hea, kui tal on väga hea kontakt omanikuga. Olen piisavalt näinud neid kiireid ja energilisi koeri, kes platsil ringi liduvad ning agilityga erilist tegemist ei taha teha! Mul endalgi on kodus üks eksemplaar olemas. Kui koer on rahulikum ja aeglasem, siis vähemalt ei ole tal sees energiat, millega mööda platsi ringi tormata ja kui hakata temas motivatsiooni tekitama, siis suundub see tekkininud energia kohe õigesse kohta (agility sooritamisesse). Mõnel küll see motivatsioon ei tekkigi.
VastaKustutaJa samas võib-olla pole ma õige inimene kirjutama, sest kui aus olla, siis rada aeglaselt läbiva koeraga agilityt teha oleks mul vist sama raske, kui platsil niisama ringi liduva koeraga - kumbki ei paku erilist naudingut.
Väga õige kusjuures! Mul on nüüd hea võrrelda, kus ma ka kiire koeraga agilityt jooksen. Mona on super kasvatusega ja kontakt tundub meil seni väga hea olevat ja temaga on kohe tõesti A-W-E-S-O-M-E joosta.
VastaKustutaSamas Sofiga on täiesti ebameeldiv võistelda, kuna ma keskendun koera motiveerimisele, ei pane siis rada tähele ja juhtimine on väga niru... Praegu üritangi enda kiiks-meetoditega koera kiiremaks saada ja mitte vaid agilitys, vaid ka tavaelus.