Reede, 30. juuli 2010

Esmaspäev agilitysse!

Oo, kuidas ootame... Muidu Sofi on üpris igavlenud, va jalutamas käimised. Ja täitsa lõpp, alles nüüd avastasin, et talle meeldib rihmas jalutada, mitte lahti.
Eile oli mul jälle põnev. Ma ei tea kuidas Kristinil rongilt koju jõudmisega läks, aga kui ma Nõmmel maha läksin rattaga, siis sadas oavarrest, välku lõi. Okei, see oli veel normaalne, aga kui ma mäekesest hakkasin üles sõitma, siis see oli täpselt nagu kaader üleujutusfilmist:D. Sõitsingi vee sees. Nõmme mäest samamoodi alla, vee sees. Ja siis käis raksatus pea kohal, äike täpselt üleval lõi. Tegelikult päris omamoodi lahe elamus selline sõit, üks koht oli ainult kole. Siis sadas nii kõvasti, et ma ei näinud ninaotsast kaugemale ja siis lootsin, et autosid ei tule:D. Pärast sõitsin veel jooksjast mööda:D Koju jõudsin sõna otseses mõttes läbimärjalt, riided lirtsusid ja Sofi vahtis kahtlase näoga. Pärast sai riideid välja väänatud:D.

A&S

Teisipäev, 27. juuli 2010

Eilne päev

"Igaav!"

"Läheks välja...?"

"rivaale ärritama,"

"mängima,"

"Sõpru kõditama või siis kõditatud saada nende poolt...,"

"ujuma,"

"pulka närima..."

"Huhh, see kõik oli uni?"

"Aga läheme välja?!"

"Oh ei, naabrikoer jälle väljas..."

"Hmm, tundub, et saab rivaalidega asju klaarida, sporti teha, mängida, kõditatud saada kõike korraga. Imelik."



Sofi

Laupäev, 24. juuli 2010

2xkoer

Et, alustuseks leitud "chihu" leidiski enda omanikud minu pildikesega!:) Oli Nõmmele jõudnud Piritalt, päris vintske sell. Ja pidavat elu-rõõmus olema, kui järgi tuldi:).

Sofi joob nagu hull ja istub jätkuvalt kodus... Väljas ikka miskit teeme. Näiteks eile tegime kuulekust, mis oli väga ilus. Ja siis ta tõi:D. Nagu, tahtis tuua ja sai aru, mis tegema peab. Seda natukene lihvida, kuni alati toob käsuga ja siis õpetan kõrval püsimise ja ette istumise ka ära:). Täna tahaks jalutama minna, loodan, et koer ka tahab.

Aa, ja paaritus jääb ära. Sept läheme arvatavasti viimasele näitusele, üritaks ikka ühe TP ka kätte saada(mu ammune unistus on juba Sofiga RÜPil olla). Ja siis lehvame emakale ja läheme täie hooga agilityga edasi!

A&S

Teisipäev, 20. juuli 2010

Pühapäev, 18. juuli 2010

Ebatiinus või kuumus?

Täna nagu ikka oli Sofike jooksukaarestis:D. Kuna juba teine nädal hakanud... Eile sain veel ühe takistuse - barjääri, valmis. Tippkõrgus 85 cm. Täna panin kõrguse kolme palgi ehk 17x3=51 cm peale. Tõin vaese ohvri, pisikese mängukaru, kelle kaela ümber on nöör, välja. Sofile meeldib ta väga, kuna ma vean seda nagu saaklooma. Niisiis mängisime ja viskasin selle poole mängu pealt üle barjääri. Sof läks ja võttis, siis korra kõhkles, kui hüpet poleks, siis arvatavasti oleks selle maha pillanud. Aga kuna tõkked on FUNFUNFUNid, siis ta hüppas üle ja tõi:). Niiiiitublii musimuki on mul. Kusjuures see jooksukas pole üldse põikpäisust! Maiuseta kuuletub väga hästi, naudib kuulekust 100%. Igatahes peale seda hakkasin barjääri kokku panema. Vaatan selja taha ja näen Sofit veranda alla ronimas:D. Hüüdsin harjumusest Sofi! ja siis ta jäi sinna vahtima. Läksin vaatama, mis ta teeb ja veranda all oli auk. Sofi kunagi ei kaeva. Kord aastas võib-olla. Igatahes läks ta sinna alla ja hakkas nii nunnult ühe käpa ja siis teise käpaga auku suurendama. Ülinunnud murekortsud olid tal peas:D. Ja siis jäi sinna lamama:). Mul pildike ka. Aga jah, Sofike jätkuvalt väääga tubli mukike mul!:)

A&S

Neljapäev, 15. juuli 2010

L&S


K pilt.
Täna tegin Sofiga toas nn "kaugjuhtimist". Ehk 3 meetri tagant istu, lama, seisa, istu, seisa blabla:D. Jätsin istuma, siis lama, siis seisa. See oli OK, ma olen nii uhke ta üle! Ta ise õpib, ma ei õpetagi teda eriti. Kunagi poleks ta sellist asja teinud, ausalt öeldes kuu tagasigi poleks teinud. Aga kuna meil on olnud pikk kuulekuspõud, siis ta väga tahab asju teha. Probleemid tekkisid istult seisale, aga eks ma tegingi seda nsm, SK ei istu mulle, niiet ei hakka seal nagunii võistlema, vähemalt mitte Sofiga. Ja täna olimegi lihtsalt toas.

Kolmapäev, 14. juuli 2010

Ujume + jube Stroomi...

Eile käisimegi emaga erarannas, mis asub Kaaberneemes, mu ristiema maakodus. See oli natukene nende majast eemal. Kohale läksime autoga, samamoodi nagu Peipsile. Üks tool alla lastud ja Sof sai välja vahtida. Seekord oli madratsi asemel vana vaip. Jahutus takistas ülekuumenemist. Kohale jõudsime u 18.00. Ristiema koer Bella, või siis Bella-Donna, tuli kohe Sofi peale haukuma. Ta on väike taksi ja spanjeli mix. Varsti läksimegi randa ujuma. Sofi alguses vahtis mis me emaga seal teeme. Ei tahtnud sisse tulla ja põrnitses. Lõpuks ikka tegi enda jallud märjaks ja kuna seal läks ruttu sügavaks, siis kohe vette minnes hakkas ka ujuma. Algus oli jumala OK, ujus hästi. Peale tund rannas olemist(Sof käis tegelikult suht harva vees) hakkas ta esikäppadega plätserdama, tagajalad vajusid alla, niiet pidin teda pepust lükkama:D. Muidu käitumine oli täitsa hea, va pidev toidunurumine. Olime rannas 20.30ni, siis läksime ristiema verandale, jõime jäätisekokteili, koerad mängisid. Väga-väga mõnus päev oli!:)

Täna... Mul nüüd hoopis teine nägemus Stroomist. Algus oli norm, läksime K autoga sinna, okeei, inimesi ka nagu normaalselt. Rõve oli see, et vetikaid oli täis ranna alguses. Kaugemal oli suht okei. Panime asjad maha, läksime ujuma. Ujusime ära nagu ikka, vetikad tegelikult segasid. Lota, lolllllll koer ujus Sofi peale, otsides tuge, jumal tänatud, et me kõrval olime Kristiniga! Kuna mõlemad ujusid ja Lota on suur u 30kg koer, siis Sof vajus vee alla peadpidi! Kohe tirisin Lota ära ja päästsin enda niigi lainetest traumatiseeritud koera vee alt. Jube see, et ta ujus rahulikult mu kõrval ja selja tagant keegi ootamatult lihtsalt ronib selga... Õnneks vett ninna ei läinud. No, arvate, et see oli jubeduse mõõt täna? Wrong. Hakkasime minema kuivatama ja vees ulpis surnud kajakas! Me ujusime mingi surnud linnuga! Kiljudes läksime liivale. Fuhhhhh. Aga ka see pole kõik. Üks suur koer, nimega Pätu, tuli ja lasi mu koti täis, mul polnud salvakaid ka. Pidin rätiga kuivatama, omanik ei teinud mitte midagi... Aga ka see pole kõik. Hiljem tahtsin käsi pesta ja avastasin veel tiibu ja luid. Stromka = fuhh. Enam ma ujuma küll sinna ei lähe. Koju jõudes šampoonitasin Sofi ninaotsast sabaotsani ja küürisin teda. Siis läksin ise pessu, Sof sai enne vitamiini ka mult:). Loomulikult koerte oma.
Õhtul käisin Krässul külas!!!:) Juba 1 a ja 3 kuud on ta uues peres. Parajalt paks, liivakella kuju puudub. Käisin ühte koera pildistamas, et need pildid ajalehte ja internetti panna. Nimelt veel üks koer leidis enda tee nendeni ja nüüd vaja omanik tuvastada. Nunnu pisike emane chihumix:). Ma ei jäänud piltidega üldsegi rahule, aga nemad olid nendest sillas:D. Hea seegi. Krässuke... Ta vist tundis mu ära. Arvasin, et see normaalne, et tuleb mu juurde, hakkas pai nuruma. Paitasin vanat poissi ja siis ta surus pea vastu mu jalga:). Siis sain teada, et külalistega ta kunagi nii ei tee. Hoiab kaugusesse. Isa ta ka ei tahtnud näha:D. Vat, tulid head ajad meelde, kui me kunagi mu toas laulsime laule ja vaherahu vahvlitükiga välja kuulutasime...

Teisipäev, 13. juuli 2010

Õhtune Stroomi

Läksime Kristini pere&Mona&Lotaga(K hoiukoer, pruun nunnulabradutsel:D) Stroomi. U kell 19 olime kohal ja ma tõesti ei arvanud, et õhtul on niii palju inimesi ja koeri! Seal oli kõiksugu koeri: Malid, Grönnud, JRTd, SLKd, peale Sofi veel 2 kesk. P&S šnautsi, kuldseid, kõiki, kõiki! Kui kohta, kuhu asjad panna läksime otsima, siis nägime Robi ka! Kohe tundis Sofi ära, aga kahjuks ma ei raatsinud Sofut alguses lahti lasta, niiet läksime edasi. Kuna mul jäi maius koju, siis kahtlesin kas üldse Sof lahti lasta, lõpuks otsustasin ikkagi, et ujuda on parem lahtiselt:D. Sofi oli väga tubli, va see, et ta eriti ei kuuletunud:D. Järgi käis, ujus, vahepeal ujudes ronis ka ujuva Lota selga, kes pidi peaaegu vee alla ta pärast vajuma:D. Hiljem mängis ühe isasega ja kuna jooksukas on tal kahtlane, sellesmõttes et midagi tal viimased päevad ei tilgu(tegelikult ta suht puhas), siis ma tahtsin näha, kas tal ikka on jooksukas. Isane üritas taha teha ja Sof hoidis väärakalt saba, niiet ma usun, et on:D. Aga nkn ta ei lasknud selga, sest alles esimene nädal ja ta hoidis üldse meie koerabandesse, kus kõik emased kõiki kaitsevad ja isaseid lähedale ei lase:D. Tegin natukene pilte ka ja Sofi jällegi maiuseta täitsa hästi poosetas:). Täna läheme ka ERARANDA(jipppijee) ujuma perega(mis sisaldab ofc Sofit ka:D):). Ehk õhtul teen natukene kuulekust ka temaga. Ta on hakanud tood kartma, ebakindlaks läinud selle suhtes. Kuid ma tean, et kõik mida ta on kunagi vihanud ja mis ta on selgeks saanud, on tal suurepärane. Nt tõkked, kohale saatmine, kontakt kõrvalkõnnil jne. Tean, et ta on suuteline:). Ja nüüdsest me teeme vaid klikketrenne ka.
Agilityst niipalju, et kuna me trennis hetkel ei käi, siis mõtlesin, et 3 nädalat üldse ei tee midagi AG-s, ka kodus mitte. Peale puhkuseid ta alata armastab seda rohkem:).
Sofi ja karate-beagle Küpsis
Sofi ja ta uus peika:D BTW!!! Vaadake, kui kõhn mu koer on!!!!:D
Lota aka Potsu
Mona in action, aga kuna ta on liiga kiire actionis, siis mu kaamera ei jõudnud teda fokusseerida...
Trenn
rõõmus.


A&S

Esmaspäev, 12. juuli 2010

Isegi neegritel oleks palav

Eile käisin Sofi&Kristini&Monaga jalutamas. K&M tulid rattaga siia, siis läksime jala Harku 15 km terviserajale jalutama. Kuigi oli mingi 19.00, siis palav oli ikka. Sof oli nagu 10-aastane ja Mona 2-aastane. Habe tõsiselt lihtsalt lonkis. Korra üritas mängida ka, aga ei viitsinud enam sedagi. Mona käis ujumas ja ma kaotasin Sofu kraasi ära. Nüüd on põhjust Hortesesse minna, tahaks normaalse suukorvi ka osta. Kuskil 21.00 jõudsime tagasi minukale ja siis saatsin Mona ja K koju. Ja jõudsin õnneks jalkaks koju. Ja minu suurel iidolil, PAULil (kaheksajalg---->) oligi õigus!:) Espanja võitis.

Kunagised linnatripi ja eilsed pildid
Sofi ja Mona lives

Laupäev, 10. juuli 2010

Jooksukas

Jee, lõpuks! Hilines küll kahtlased 3 kuud, kuid siiski kohale jõudis. Nüüd peame peres natukene rääkima ja asju mõtlema, kas on mõtet paaritada. Kui leiame, et on, siis läheme arstile emakakontrolli ja nendega rääkima ja siis tuleks peikale helistada kui kõik korras:). Aga see suhteliselt ulme hetkel. Kui ei leia paaritusel mõtet, siis steriliseerime ja saame rahulikult jätkata enda treeninguid:).

Aga tagasi olevikku. Üleeile kell 23 tegin Sofiga trenni, klikkeriga. Väga kena oli ja eriti meeldis see, et kõrvale tuli ise mitte ümber minu, vaid otseteed. Mängisime ka suts. Kuni sääsed meid õgisid. Eile mängisin ka ja käisime pisikesel jalutuskäigul. Sofi tahtis koguaeg koju minna, loodan et see jooksuka pärast:D. Ja polegi midagi eriti teinud, kuna hetkel sureme palavusse:).

A&S

Neljapäev, 8. juuli 2010

Kõrged tõkked

Nüüd oleme küll päris plindris. Kodus tegin Sofiga AG trenni, lisaks esmaspäevasele päris trennile. Ja kuna Sofi on ainus maxi koer trennis, siis kõik tõkked on madalad. Ja nüüd ta ajab isegi 50cm maha... Väga halb, kunagi hüppas ta täiesti puhtalt 75 tõkkeid. 65cm lendas ka maha pidevalt. Muidugi ma teda ei süüdista. Kodune trenn läks metsa, üritasin midagi rasket teha, mis nägi välja selline:

Sofi hüppas esimesest tunnelist pidevalt üle, kuna ei suutnud rahuneda - peekon ikkagi maiuseks! Lõpuks range EI lõpetas nalja ja siis sai rahulikult rada lõpetada. Hiljem tegin üle pika aja kõrvalkõndi, mis oli kohutav. Koguaeg tahtis lamada. Nüüd üritan vaid rihmaga kõrvalkõndi teha. Aga ta tõi miski aeg jälle üle tõkke:). Esmaspäev tegime päris pikki radu, ala 15 takistust. Viimane rada ja slall olid kõige paremad. Viimasel rajal oli ka laud, kus Sofi püsis hästi, kui eemalt andsin käsu ISTU ja läksin ise teise tõkke taha. Ja istus ka:D. Ja siis oli kaugjuhtmisega poom ja ainult meil ka kõrge rõngas, mis tuli ka välja.
Videoid Sofist:
1)O+poom
2)Parim :D
3)Monaga. Kristin, mis sa ütlesidki selle vääraka häälega?:D

A&S

Pühapäev, 4. juuli 2010

A-koera Match Show

Kirjeldus: Väga kena soeng, kaunid proportsioonid, hea karv, rahulik temperament, näitab ilusti.
Tulemus: punane lint.

A&S

Laupäev, 3. juuli 2010

Kolmap-laup

Peaks vist kirjutama ka.

Kolmapäev
ei teinud Sofiga midagi, sest olin terve päev Tartus issiga. Seega KK trenn jäi vahele:(.

Neljapäev käisime Kenzoga Stroomis. Üllatavalt hästi pidasid poiss ja tüdruk end üleval - enam polnudki nii palju kõrvalutsutamist ja sellist asja:D. Sofi tundus väga rõõmus olevat. Sõpradega on ta üldse selline aktiivne ja rõõmus, veel eriti rannas. Käisime Brigittaga siis ujumas ka enda šnautseritega. Mõlemad said kõvasti trenni tehtud. Kahjuks Stroomis käivad hobused ja Sofil on hobustega hea klapp. Või nii ta arvab. Kuna ta on ainult üks kord hobusega ninad kokku pannud ja seda tegi ta äärmiselt sõbraliku ja vahva hobuse Baffiga, kes hakkas rõõmuringe Sofu pärast tegema(ääretult armas oli vaadata), siis ongi nüüd koeral arvamus, et kõik hobused on õudselt funid! Oma panuse annab see, et šnautser oli kunagi täiskohaga tallikoer, suur hobustesõber. Mida Sofi aga ei tea, on, et pole hea mõte minna traavlikäruga hobuste juurde suure jooksuga, neid mängima kutsuda. Niisiis õnnestus mul lõpuks ta sealt suurte kabjaliste juurest kätte saada. Tegelikult tahaks natukene kiruda ka - olime koerte poolel, kus on koht, et saaksid TURVALISELT enda koera lahti lasta ja teda ujutada. Ja siis tulevad hobused. Päris ebameeldiv oli sõnniku sees tatsuda koguaeg ja kuna nad käivad vees, siis äkki teevad ka vette hädasid? Koerte järgi veel koristad, aga sellist suurt kilekotti sõnniku jaoks pole vist eraldi leiutatud. Kui hobused silmapiirilt kadusid, nautis Sofi jälle Kenzoga vabadust ja suutis olla lausa normaalne koer - joosta palli järgi, seda tuua ja uuesti joosta. Pärast läksime jala 33 peatusse, kus surmväsinud Sofi peal võib öelda, et tammuti isegi. Nagu ikka meie TAKikene oli tööpäeva keskel saatnud liinile lühikese bussi ja koeral polnud kohta kus lamadagi. Varsti saime ümber istutud meie enda buss 10le ja rahulik sõit võis alata. Sofi oli nii väsinud, et ei viitsinud enam suukorviga võidelda ja vajus magusasse unne, koon turvaliselt perenaise jalal...


Reede olime aias terve päev. Miskit erilist ei teinud, ma pildistasin macropilte, koer näris pulka ja olime niisama mõnusad.


Laupäev ehk täna samuti jäin hiljaks jalutamisega. Ata-ata mulle:(. Tegin õues aportit üle tõkke, Sof tõi:). Siis keerutasin teda õhus piiluga, seega võib öelda, et tegime täna kõige raskemat trenni - mängutrenni.

Homme oleme A-koera match showl.

A&S

Neljapäev, 1. juuli 2010

Pildid

Sarvikpütipere
SOFUUU:)
Pardiemme+8 poega(mitte need, keda jahtima läksin)
Sarvikpütipojad vees
Karjäär
Nn kukkurtihane, kes siiski pole kukkurtihane...
Tihase emme vasakul+poeg paremal

Lindude pildid
A&S