Natukene kõigest

Hakkas igav ja vaatasin siin blogi statistikaid.
Poleks ausõna kunagi osanud arvata, et nii paljud inimesed võiksid siin ringi luusida ja lugeda, pilte vaadata :). Päris meeldiv üllatus!
Teiseks tuli meelde, et pole selle nädala kohta kahest päris olulisest asjast rääkinud:

1. Käisime Sofiga rattaga sõitmas! Sofi oli ülitubli, jooksis galoppi palju, traavis kiiresti ja ratta jälgimine on tal ka 5+ - alati on temaga väga kerge käia sõitmas.
2. Juhtus midagi enneolematut!!! Alustasin siis toomise tegemist õues. Tõi enda karu päris mitu korda üle tõkke, aga ikka viskas maha. Samas pole karuga ka midagi teha KK-2s, seega võtsin hantli välja. Ei toonud. Seega proovisin hoidmist. Alguses tuletasime seda meelde, kuni hakkas ilusti kaua hoidma. Seejärel esimest korda elus jooksin ta eest ära ja ta hoidis nii ILUSASTI ja jooksis mul järel. Aga see pole kõik! Kui palusin tal lõpuks seisma jäädes istuda ja hoida, siis tegigi ta seda ja andis ilusti kätte! Olen seda nii kaua oodanud, super!

Kliinikust helistati ka tagasi. Ei olegi nii hull kui arvati (ptui-ptui-ptui), kuid igaksjuhuks läheb Sofi neljapäeval enda täis põiekesega sinna proove andma. Siis saab juba teada, mis edasi teha.


Ning pean mainima, et tirts on kuidagi eriti heas tujus viimasel ajal ning tahab koguaeg musi-kalli-pai ning tervitab mind koguaeg... Asi on selles, et olen teda hakanud mõnevõrra ignoreerima kodus ning nüüd ta üritab aeg-ajalt tähelepanu võita ja kui annan seda talle, siis on ülirõõmus. Tundub, et minu Perfektne-Sofi on šnautsu sees praegu täiel hool õitsemas :D.

Aktiivsus polnudki nii hea märk...

Täna oli Sofil iga-aastane Valdeku Loomakliiniku külastus. Pea-eesmärk ikka vaktsineerida ja lasta koer üle vaadata.
See aasta lasime ikka marutaudi ka ära teha, kuna mine tea, millal suvel metsas käies mõnes rebasega (kuigi neil rohkem probleemiks kärntõvi) kokku satume, aga samas ehk on plaane või võimalust minna välismaale näitusele.
Esmalt kaalusime hirmunud loomakese ära. 19,15 kg, päris kopsakas summa. Kuigi tegelikult pole figuuril midagi vigagi, täitsa kena näeb välja.
Seejärel vaatas arst ta üle, kuulas väga kaua südant (kutsikast saati veidi probleeme tema löökide ülesleidmisega), aga kui lõpuks leiti need löögikesed üles, siis oli kõik korras.
Hambakivi on palju tekkinud, hakkame talle pulbrit selle vastu andma, mis seda lahustab natukene.
Edasi sai Sofi süstid, väga tubli oli ja seekord ei rabelenudki.

Igaksjuhuks küsisin arsti käest, kas üleaktiivsus ja närvilisus võib olla millegi sümptom. Õnneks pakkus arst välja kiire uriiniproovi, seega läksin kulp käes Sofit pissitama välja ja sain päris kiiresti uriiniproovi kätte. Edasi tehti kiire analüüs sellele.

Esmasel hinnangul, mis on ülevaateline, ei ole uriin korras. Verd on sees, samuti liiva ja pH tase on liiga kõrge, seega midagi on Sofil ikka põie/neerudega viga. Varsti läheme tagasi otse põiest võtma puhast proovi ja vastavalt sellele, kas tal on bakter sees või liiv või kivid, pannakse ravile.

Küll on ikka hea, et arstid nii väikese asja, nagu üleaktiivsuse peale, lasevad südamerahuks teste teha. Valdeku kliinik on ikka püsivalt meeldiva mulje meile jätnud.

Nüüd siis ootame kõnet uuele testile...

Rabas

Täna leidsin päris vahva parkla, mis on pea alati tühi, mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja üpris tundmatul alal Sofile. Kindlasti proovime seal trenni teha mingi hetk :).

See selleks... Täna käisime rabas, eile tegime vist mingisugust trenni ja nii üpris terve nädal, igatahes Sofi on täitsa tubli olnud. Enda karvakaotusest üle saanud ja maha rahunenud - seega kõik on päris hea praegu.

Peaks vist hakkama tegelema tema varastamishimuga, ehk saaks selle välja õpetada.

See pildike on tehtud kui Sofil oli käsklus 'koht' ja võõras koer ning inimene mööda mu taga olnud teed jalutasid. Kiidan Sofut, kes oli tubli ja püsis :).

Mõned harjutused (video)

Vabandage kõrvalkõndi, seekord tegu küll Y-kategooria omaga :D

Aga olen väga õnnelik, et linti võtsin - aiaiai, kui meeletult palju vigu ma teen... Kohutav. Ime, et Sofi üldse aru saab, mis küsin.

Pilte

Vabandan juba ette pikema aja vältel päris igavate postide eest. Kahjuks pole me just suurem asi võistlejad ja eraldi trennides ka enam ei käi... Seega peate lihtsalt meie väga igavat elu lugema.
Lõbustan teid siis piltidega (lensbaby'ga!).

Sofi sai eile pügatud. Ta tundub nüüd nii väike ja täielik äpu :D.
Eile käisime jooksmas koos üle pika aja... Ta ikka endiselt võtab palju kiirust maha, aga nüüd tuleb hakata treenima, kui kevad tõesti tulnud on. Varsti hakkame rattaga trenni tegema.
Igatahes sai 3 km läbitud ja tubli loom jäi seisma ning ootas ilusti mind järgi, kui tal rihm üle pea tuli (nüüd ju kael nii pisipisi, et rihmad suured :D).

Natuke nalja ka

Lensbaby

Kõrvalkõnnist

Olen teinud Sofiga viimasel ajal päris palju kõrvalkõndi rihmata.

Olen ülirahul temaga! Kuigi maiused on silma eest peidetud, käed tühjad, kõlguvad ja käivad edasi-tagasi mu kõrval, mitte ei hoia neid enam kõhu kõrgusel, on Sofil super kontakt, väga hea kiirus ja OK asend. Entusiasm, millega ta viimasel ajal töötab ja mängib on super!

Tegin kohale minekut ka, mida pole tegelikult õues teinud eelmise aasta lõpust alates. Perfektne.

Mingi hetk võtan KK-2 skeemi läbi.

Kevad!

Kevad on juba täitsa tõesti kevad :). Nii mõnus soe on ja Sofi on juba päris palju väljas.

Karvapall peaks järgmine nädal saama ära pügatud :).

Mis me siis teinud oleme? Praktiliselt muud midagi, kui jalutanud. Üritasin Sofist saada normaalset pilti metsas, niiet eile läksime kohe üle tee metsatukka ja otse ees, vaevalt 50m eemal seisis väga uudishimulik sokk! Jee, pole kitsi nii ammu näinud, nii tore, et vähemalt sokk näeb väga suursugune ja ilus välja. Sofi sai lõhna ninna alles siis, kui olin härrast pildid ära klõpsinud ja ta oli minema läinud - siis loom muidugi tahtis minna teda taga ajama. Aga ei saa ju rahu rikkuda.

Sofil on üldse nii hea nina. Ju siis see teeb ta halva kuulmise ja tuka silme ees tasa. Aga muide, Sof tundub nautivat meie jalutuskäike isegi natukene. Nt kolmapäev tõmbas ta mu väga rõõmsalt maha, põlvedega otse mutta :). Sa oled ka kallis, Sofi!

Hakkame juba vaikselt toomist õues tegema ja püsivustrennid ootavad ees.