Siiatulek lonkab

Täna tegin Sofuga veits rihmast lahti jalutamist. Kogu uss on vist selles, te ta jääbki seisma ja lolli ning abitut mängima, et saada siiatuleku käsklust ehk kuuletumisel maiust... Niisiis hakkasin teda ignoreerima ja ohho, kes küll järgi tuli ja koju ei pööranud nina. Endal on alati väga raske sees, aga tuleb tugev olla, muudmoodi tema käitumist kontrolli alla ei saa.

Positiivne uudis on see, et kuna toit on Sofi väga suur motivaator, siis on ta tänu sellele hakanud uutes olukordades aktiivselt käituma.

Samas on siiatulekule reageerimine tal täiesti kohutav. Hakkan sellega tegelema, et äkki kunagi ikka saame jalutada rihmata ka :).

Natuke pilte:

Hantli hoidmine ja playday

Olen paar trenni teinud Sofile hantli hoidmisega seoses viimasel ajal. Pehme hantel on minevik ja kõik trennid on puust hantliga. Kogu toomise probleemiks on olnud see, et Sofi küll toob, kuid ei istu ette ehk talle ei mahu pähe, et on võimalik midagi suus hoida ja samaaegselt maha istuda. Juba istudes hoiab ta küll.
Niisiis üritasin hakata arendama hoidmist. Seekord algasendiks seisa ja lõppasendiks istu. Alguses muidugi muud ta ei teinudki, kui viskas hantli maha ja istus, kuid kui hoidsin seda tal ise lõugade vahel ja käskisin istuda, siis sai ta sellega hakkama. Ja tohhoo, järgmine kord seistes proovides istus ta ise koos hantliga ja hoidis seda edasi!!!! Hurraaaaa. See on ülisuur edasiminek, mida olen kaua oodanud, kuna nüüd tuleb kinnistada ja lihvida toomist ning kõik käsklused kokku panna. Samas on ta viimasel kolmel korral alati ülesandega hakkama saanud!

Eile käisime Hani ja Monaga jalutamas. Metsas oli Sofi nagu ikka rihmas, v.a. kui ma proovisin temaga natukene joosta, ringi käsklusi teha ja hüppamist üle jala. Kusjuures Sofi on viimasel ajal väga aktiivne. Tahab koguaeg välja, jalutamisel on tal hullumeelne tempo, millega saab sammu pidada vaid sörkides ja eile Mustamäe metsas (see kõige jubedam koht) ei näidanud ta kordagi ebamugavust ja ülesanded täitis väga entusiastlikult ja kiirelt. :) Ma väga loodan, et asjad püsivad nii.
Igatahes nägime eile peale Sofi lausa 4 keskmist šnautsu! Kelly, Jucku ja Meggi olid tuttavad näod, aga hiljem koerteplatsil peale kuldse, tuli ka 5-kuune keskmine! Ta oli nii armas ja vahva :).
Sofi sai eile kokku päris palju joostud ja muide, koerteplatsil jooksis ta poome väga kiirelt.

Ilusat sõbrapäeva!

7/52 - Challenge accepted, a photo by AstridSofi on Flickr.

RV näitus 10.02

Mäletan neid vanu häid aegu, kus vaatasin, et Venemaa kohtunik hindab šnautsereid, panin Sofi kirja sinna ja kohale jõudes saimegi vene kohtunikult kirjelduse. Nüüd on vist uus trend see, et paned koera ühe kohtuniku käe alla ja jääd huviga ajakava ootama, et näha, kes päriselt hindab? St. et kohtunikke vahetatakse ikka väga palju viimasel ajal. Väga häiriv, arvestades, et enamik inimesi ju panebki koera kirja kohtunikku arvestades?

Igaljuhul meie kohtunik oli hoopis Iirimaa John Walsh. Kohale jõudes teavitati meid, et ring on ajakavast maas kuskil pool tundi ja et kohtunik jagab u. pooltele koertele (ka CH-dele) punaseid/siniseid linte. Kataloogi piiludes saime ka teada, et meil on 3 konkurenti CACIBile, nende seas kaks tšempioni.

Sofi tuju oli super hea, saime ta kammitud ja korda tehtud ning päris kiiresti tänu heale seltskonnale jõudis kätte ka šnautserite ring :). Proovijooks oli Sofil väga hea ja tundus, et ta tahtis ise ka lausa ringi!!

Isased šnautserid olid võimsad. Sellist taset pole täitsa ammu näinud - ilusad koerad, tugevad ja super liikujad. Silm kohe puhkas :). Kõik said enda roosa lindi kätte.

Meie üllatuseks ei tulnud avaklassi emane ja üks tšempionklassi emane kohale. Seega oli Sofil üks tšempionist konkurent, kes minu ja teise šnautseriomaniku silmale oli rohkem tagajooksja Sofile. Kõigepealt tuli aga saada enda hinne kätte.

Traavisime sisse, kohtunik küsis vanust ja katsus kohe väga põhjalikult. Mis mulle väga meeldis kohtuniku juures oli see, et ta katsudes rääkis kohe kõik mulle ära. Hambad olid korras, pea hea, piisavalt kaela, aga liiga tundlik koer ehk kui ta pressis enda käed Sofi rinna sisse väga tugevalt, hüppas Sofi kaarega kõrvale ja näoga kohtuniku poole. Seejärel palus ta joosta meil. No kõik mu trennid kulusid ära! Ei olnud küll see super jooks, mis ta kodus teeb, aga ma ei pidanud teda enda järel lohistama, vaid ta tõesti jooksis kiirelt mu kõrval ja pööras edasi-tagasi jooksul kiirelt. Väga ilus oli!
Sofi seisis kannatlikult ära ja kohtunik oli väga kiire hindaja. Saime enda suurepärase kätte ja läksime ringi kõrvale ootama. Teine emane oli nagu tüüpiline Sofi, ei tahtnud joosta, aga suurepärane sealt tuli. Kohtunik palus meil seisma minna ja valis võitja... Kes kahjuks küll ei olnud Sofi. Väga kahju, kuna tegu oli lihtsa CACIB'iga ja ei tulnud seda ära. Seega Sofi kogus enda teise RES-CACIBi, mis talle midagi küll ei anna, kuna teine emane polnud INT CH. TP valikul võitis isane.

Seega seekord juhtus nii, et Sofi oli tagajooksja. Olen super rahul ta näitamise ja tujuga! Ta oli kohe tõesti väga-väga tubli.

Ma heameelega kirjutaks teile kirjelduse, aga... Ma olin niiii tobu, et unustasin võtta kirjelduslehe ja RES-CACIBi kaardi ning kõige takkatipuks jäi kraas näitusele... Igatahes saan aru niipalju, et Sofi oli liiga paks (khrmh, liiga tõsi kahjuks :D) ja tundlik tema jaoks.


Järgmised mõtted come-back näitusehooajaks liiguvad mul BALT W'12 ja Läti/Venemaa poole... :P

Karvapall

Natuke parem vaade Sofi kõhujoonele. Muidugi tuli selg tõmmata kronksu...