Täna bussis sõites oli vahva avastada Eesti koerakultuuri tõelist taset. Jup, pimeda juhtkoer arvas, et täiesti ei kuskilt võib minna koerale kallale. Koeraks siis mu hästi käituv Sofi, kes oli koerast võimalikult kaugel, seisis mu kõrval ja liputas koerale saba. Tulemus? Mitte midagi - labra karistada ei saanud. Jamh...
Igatahes käis Sof täna Robiga müramas. Kuidagi vähem jooksu ja rohkem hambamängu oli, aga seda vist sellepärast, et koerad pidid kuskil 3 korda kinni olema hobuste pärast. Sof suutis jälle valida mänguks pingi või puu lähedased kohad, et ikka võimalikult palju "lennata" üle asjade :D. Loom oli õnnelik!
Eile trennis sai naerda ;D. Kanakotlet tegi imesid ja võistlustel lonkivast koerast sai 2 päevaga kiire koer, kellega pidi isegi täitsa kiiresti jooksma. Mingi hetk, kui Sofi ja Dassu mõlemad lahti olid ja me olime millegi õppimisega hõivatud, siis läks mänguks. Sofi pani enda rõõmukiirendused sisse ja naljakas oli see sellepärast, et arvasin valesti - Sofi vist isegi naudib agilityt! Nii ta siis jooksis rõõmuringe, samal ajal üle A joostes, tunnelisse sisse kihutades ja tõkkeid võttes - tegi justkui enda rada. Ma küll üritasin koera kinni võtta iga hinna eest, aga no naer võtab suurt energiavaru :D:D.
Sof oli eile tubli, nagu mainitud. Rõngast ei hiilinud kõrvale, poomi kontakte võttis ja tunnelid olid kiired. Slaalom hakkab ka tulema - oli õigeid sisenimisi palju! Samas viimastel pulkadel pean käega suunama, sest üks enne lõppu tahab välja tulla. Sofi A on ka väga kena ja kiik korralik. Ühtegi tõket ei lennanud vist. Iseenda juhtimine vajab kõvasti arengut...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar