neljapäev, 30. september 2010

Sügelen

toolil ikka väga palju:D. Avastasin, et agility MM huvitab mind palju rohkem, kui EUR W 10. Varsti helistan Martale ja küsin olukorda Eesti meeskonna senistest jooksudest. Ja videoid saab ka järg nädal!:) PS! Šnautserit siiski pole MMil, see oli valesti kirjutatud kääbusšnauts:(.

Sof muidu ise on õõm, Sofi?:D

kolmapäev, 29. september 2010

Agility+koertekas

Esmaspäeva agility oli jälle tore, Soful kiirust oli, kiik oli hää, hüpped toredad ja nagu ikka:). Ära mainiksin slalli, mis oli niiiiiiiiiiiii lahe! Ta hüppas ülikõrgele seal, vahel kahjuks lendas isegi ühest pulgast mööda. Nüüd aga suudab ta ka suurel kiirusel slalli minna.

Koertekas täna oli nagu ikka, rääkisime. Sofuga tegin pärast trenni. Kuna ta istus natukene aega puu küljes(kuni ühe grifooni hambaid vahtisin näituseks), siis oli tal väga hea isu ka trenni teha. Kontakt, aktiivsus ja kiirus olid super! Aga endiselt ei kutsu maa palja kõhuga lamama...

Hetkel meie tulevased sündmused sellised:
09.10 - A-koerlaste väljasõit Meremõisa RMKsse.
17.10 - Big match show
23.10 - A-koera mudilase I etapp
20.11 - A-koera mudilase II etapp
05.12 - A-koera mudilase III etapp

pühapäev, 26. september 2010

Üle pika aja koolis

Mitte küll pingis, kuna istu-lama-seisa on siiski füüsilised harjutused:). Igatahes täna käisime 10.15 trennis jälle! Hästi mõnus tagasi olla:D. Kõrvalasend oli väga kena, kontakt hea. Kõrvalkõnnil vahepeal kontakt vajus, kuid vb ainult minu kiiks, kuna treener kiitis kontakti. Kõnd oli ilus, reibas. Tuua Sof endiselt ei tahtnud, ta mängis, aga ei toonud. Barjäär OK, istu, lama, seisa liikumiselt suhteliselt meelest läinud. Istu on eriline komistus. Püsilamamine oli arvata - tuli koguaeg ära. Palja kõtuga külmale pinnale ju pannakse lamama:(. Inimrühm oli väga ilus. Ja ongi kõik:). Pm BH on 9-s tulemas, kahtlen, et läheme, vb järgmisse. Ja treener tahab meid 9.novembri KK-2ks valmis saada. APPPI:D. 9s hoidke siis Monale pöialt!:)

24 õhtu




24 päev





kolmapäev, 22. september 2010

Kutsikas


Ajast tagasi

Jaaaa! Sofi käis pügalas ja no oli ka aeg! Ta oli lihtsalt ülikarvane. AGA. Mitte vaid pügamas, tavalisel. Vaid meie ülitore kasvataja sai aru, et näitustele me ei lähe, seega võttis Sofi ilusaks paljaks, kulmud hästi lühikeseks ja habeme Airedale terjeri pikkuseks! No te ei kujuta ette, kui armas ta on! Just, nagu ta oli 6 kuuselt. Ja palju krapsakam on ka! Homme näete siis mõned koertekas:). Panen kindlasti võrdluspildid ka!

Äärdeil

teisipäev, 21. september 2010

Agilityga vastu nina

Aia!

Alustuseks polnud algus kohe alguses üldse tore:D. Tegelikult kurjana trenni minna pole hea, Sofi tundis seda kohe, et ma ei pooldanud tema suvaliste vedelate fekaalide söömist, haisu kannatamist ja habeme pesemist tema trenniveega. Veel rohkem ei soovinud ma teda käest toita.
Seekord olime vaid koos Tequilaga. Geenius Beard's Ghostike suutis esimesena rõngast mööda hüpata, metallvõresse. Vähemalt julge nagu ta on, proovis ta ikka uuesti, küll madalast rõngast. Koeravorst vist ei tundunud väga ahvatlev ja Sofi hakkaski traavima, lollitama. Umbes 10 viimast minutit olid trennist head. Vahetasin maiuse kopsu vastu, kiike tegin võimalikult tugeva kolinaga, mille peale Sof väga hästi käitus. Kops pani Sofi kiiiresti jooksma! Mis oli muidugi väga tore. Must tunnel ka polnud enam jube. Ja nii oligi!:)

Ma KK

Selline nagu ma olen kord, olin ka eelmine nädal. Ehk mõtlesin, et pole mõtet Sofut kirja panna, aga no need näpukesed nii soovisid ankeeti täita... Erilist imestust polnudki, kui vaadata, kui va palju punkte tuli kõrvalkõnnil. Sofi tuju oli üpris kurb, hall, sinine, masendav, kuidas iganes:). Platsil kuidagi ärkas kõrvalkõnni kahel viimasel sirgel ülesse - siis võttis ta lõpuks tihke, kontaktiga kõnni! Juhhuuu, ma niiiii kaua oodanud, et ta teeks seda võisteldes. Ülejäänud kõnd mumeelest polnudki kõrval, Sofi uitas kuskil kaugel, kontakti polnud, aga kohtunik andis siiski 15p 13. Naljakas. Istu oli viltu ja lamal tegin suure vea. Brigitta soovitas käske kõvasti öelda, niiet ma karjusingi "siia" nii kõvasti kui sain. Vaene Sofi, ta sai šoki:D. Hääl olevat olnud, nagu kutsuks tapale kohe. Niisiis ta traavis aeglaselt, kõrvad ludus, kurb nägu peas minuni, oli väga aeglane ja tahtis teada, mis ta valesti tegi:(. Peale kiitust ta nagu sai aru, et kõik korras, kuid tuju tagasi ei tulnud, ese jäi toomata, tõkkega tegi mul mingit nalja ja mida kõike veel. Siiski tuli 70 punkti, hinne hea ja 3.koht, neljast koerast. Ühe õnnetus, on teise õnn.

neljapäev, 16. september 2010

Minipost

Koer tõi ja perenaine haige.

esmaspäev, 13. september 2010

Küüneklõbin poomil

Tänane AG trenn oli jälle kell 18.00. Ja jälle oli vaid Carron peale meie kohal:P. Sofiga jooksin täna esimest korda nii, et maius polnud nina ees, vaid taskus. Ja väga tubli oli koer! Kiire(enda kohta), korrektne, kuulekas, hüppas slaalomis, tegi kontakte. Lahe oli see: Sof jooksis kiigele, treener lasi kiigu alla ja siis ütles, et võiks järgmise tõkke ka võtta, kuid mõtles ümber, kuna tõke oli maxide max kõrgusel e. 65 cm. Mõtlesin, et äkki Sofi ikka hüppab ja proovisin siis. Hüppas üle, nagu terve elu oleks sellistega treeninud:D. Slaalomiga tegin nii ka, et tõke ja siis ringiga slaalomisse. Ta hüppab veel eriti siis, kui peale igat pulka "super" või "tubli" ütlen, ehk tahab julgustust, kas läks õigesti sisse. Ja karvaSofukene läheb varsti pügalasse ka. Ahjaa, üks asi veel. Sõitsime trolliga tagasi ja no ma tõesti ei teadnud, et Sofil selline nina, et tunneb meetri kauguselt, et mu suletud jopetasku taga on kilekoti sees juustuviineri tükid. Ja siis ta tegi täielikku tsirkust trollis, ma tõepoolest hoidsin hingega naeru kinni koos mõne teise reisijaga:D. Kõigepealt alustas ta "kontaktitaktikast" ehk vahtis mulle umbes 5 minutit ainult otsa. Tol hetkel ma ei saanud aru, mis tal viga on:D. Seejärel tuli talle meelde käpaga küsimine, mille ma õpetasin talle 2 aastat tagasi vaid Royal Canini Perepäeva esinemiseks!!! Ikka mäletab seda:D. Nii ta siis kraapis mind oma väga süütu näokesega. Ise muidugi suu irvuli, saba lippumas:D. Kui see ei aidanud, siis pani pea põlve peale ja vahtis altkulmu vääääga kurva näoga mulle otsa. Ja nii ta siis korrutas enda väljapressimisrutiini 20 minutit. Päriselt oli see ikka väääga koom:D.

pühapäev, 12. september 2010

laupäev, 11. september 2010

Kuidas Sofi kord võistlusel kiirendas...

Jap, uskumatu eks:). Ma olen nii rõõmus, et ta ikka suutis end kokku võtta, 55 cm hüpata, lauale minna, joosta, juhuu! Pm ma olen juba kõik kirjutanud kodukale, kellel soovi, lugege, enam ei viitsi näppe kurnata:D. Panen videod, mainin, et Sof ja mina ka väsisime väga esimese rajaga ära, seega olemegi lollud teisel:D. Kokku tulime 3daks ja mis eriti lahe, kõigi seast kolmandaks! Ehk mini-maxi, A0-A3!!! Alla jäime kahele A3 koerale, no mis seal imestada, A0id ju:D. Ja järgmine nädal ei lähe võistlema, muidu Sof paneb äkki jälle streikima:D.

Esimene, ilusam rada:
http://www.youtube.com/user/Astmai#p/u/8/6o-uizh5j4Y

Ja seda ka, et mu kaamera varsti reisib Martaga koos Saksamaale, filmimaks AG MMi. Just eelkõige seda salapärast keskmist šnautserit, Rurikut ja Tuutut, eestlasi:D. Seega neid saate ka hiljem näha!:)

neljapäev, 9. september 2010

Cheeese!






I love my happy dog.

teisipäev, 7. september 2010

Tutiga Sofi uues trennis

Treener tõstis meid 1 tund varemasse trenni, mis on väga tore! Kõigepealt on suureks plussiks see, et tegu on maxi trenniga, juba täna olid hüpped u. 60cm. Teiseks, et ma ei jõuagi kl pool kümme koju, mõttega, et pean-pean nüüd hakkama KTks vm õppima. Uued trennikaaslased meil siis Gordon Carron, pinscher Tequila ja krants Steffi. Kõiki olen näinud, kaugelt, lähedalt:D.
Täna oli kohe ka esimene trenn. Ma jäin telekat liiga kauaks vaatama ja kui avastasin, et peab pakkima, siis üritasin küll kõigest väest aega mahtuda, aga ei läinud läbi. Kuna 20 käib kord tunnis ja tuleb u 5 minutit varem, siis jäin ootama. Isa täpsemalt. Ta jõudis 50 koju, 00 hakkas trenn:D. Ja siis jäime kaubarongi taha jm... Sofi tundis autos trennikoha ära ja hakkas nutma. Vau, tema ja tahab trenni:). Toppisin juustuviinerid tasku ja jooksin siis 20 minutit hilinenult trenni. Üllatus, treener oli isegi rõõmus, et kohale jõudsime:D. Täna olime vaid Carroniga koos. Nüüd, VAU! Sofi soojendus oli juba väga energiline ja tegutsemisvalmis. Võtsime alguses vaid okseri, siis aia ja okseri ja siis aia, okseri, kõrge laua. Sofi oli tunduvalt kiirem, kui tavaliselt, ta tõesti jooksis! Ja ma ei kutsu ta galoppi alati jooksuks ka:D. Edasi tegime A-d, pikkust, tõkkeid, poomi. "Otsi" on nüüd ametlikult meie kontaktsõna, mille peale koer, korraks pea langetab, kontaktile läheb ja vabanemiskäsu peale edasi jookseb. Vähemalt täna oli nii, mine tea, järgmine kord võib-olla loivab ja hüppab kontaktidest üle. The beauty of schnauzers. Igatahes, kokkuvõtteks, meie trenn oli super, kiirust oli, tahet oli, kuulekust oli, ainult minul jäi siit-sealt vahel puudu. Aga eks see ju loomulik:).

Jälje kohta lugesin internetist nüüd rohkem, kuidas täpselt alustada jm. Eriti meeldis see koht:
Oled sa teinud õigesti?
See kõik näeb reaalselt täiesti kohutav välja, koer stressab ja ei saa aru, mida sa tahad.

Tore! See ongi niimoodi alguses! Mõtled, et võid hulluks minna, ja tundub et koer ei arva sust üldse
midagi (ütleme ilusasti, et koer lihtsalt näitab sulle keskmist näppu:)). See on ainus kord, kus sa ei saa rihma või millegi muu abil korrigeerida koera, sellepärast sa ka ei jõua temani. Nii, seega olen mina oma eesmärgi saavutanud- sa ei saa enam tekitada konflikti ega rahutust oma koeras. TORE!

Jah, nii meil ongi:D