pühapäev, 31. oktoober 2010

Suure koera seljas

Nüüd on nii, et ma jagan veidike ratsutamiskogemusi ka:D. Ok, mitte päris. Igatahes, täna käisime Kristiniga Rebala tallides ratsutamas. Kristini poni nimi oli Lada ja mul Arita:). Arita oli suurem, pakun, et ikka hobune ja tumešokolaad. Me jamasime 45! minutit, et harjad leida, hobused puhastada, valjad pähe panna ja sadul selga saada. Päris epic, kui ma kella vaatasin:D. Trennis olimegi vaid neljakesi, ehk meie oppadega. Varsti saime selga ja nagu, tõsiselt hea trenn oli! Pole niiiii ammu hea treeneri käe all sõitnud. Nt sain teada, mis on impuls, kuidas peavad ratsmed rippuma alla jne, keegi pole mulle 3 aastat midagi öelnud selliste asjade kohta. Arita pani mind siis esimesed 15 minutit proovile, et näha kas minuga saab pärast nalja visata. Alguses astusin paar korda ämbrisse, niiet ta hakkaski õppetraavi ajal kiirendama, aeglustama, õiget tempot polnudki. Treener andis koguaeg teada, mida teha, niisiis hakkasin säärtega hästi-hästi palju koguaeg mõjutama. Ja umbes 10 minuti pärats oli nii armas, et treener oli väga rõõmus, kui ilusasti ma Arita tööle sain!:) Aa, mööda minnes, seal oli JRT kutsikas ka, kes oli niii nunnu! Tagasi teemasse, tuli galopi aeg. Ja ütluse järgi sai must täna õige ratsanik, kuna öeldakse, et inimene, kes pole hobuse seljast alla kukkunud, pole õige ratsanik:D. Kaela peale olen ikka paar korda lennanud, aga reaalselt maha mitte. Niisiis, sain hobuse ilusti galoppi:). Ise küll põrkusin sadulast nats liiga palju lahti, seega otsisin tempot. Samas üritasin kõike täna õpitut meeles pidada ja parandasin pidevalt enda ratsmeid jm. Traavis seda kõvasti kergem teha, niiet lasin natukene traavi ja siis hakkasin jälle tõstma. Pm siis oligi nii, et traav kippus suts kiireks, jalused tulid ära ja hobune tõmbas äkitselt ringi sisse. Järgmine hetk olin üks jalg üle sadula end kinni hoidmas, käed ümber hobuse kaela. Sekundiks oli asi päris jube, kuna tundus, et Arita tahab galoppi minna(ehmatas ära). Õnneks jäi ta ilusti äkkpidurdusega selga ja ma sain rahulikult alla sadada:D. Sain tagasi selga, alustasin, kust pooleli jäi. Ja lõpuks saigi head galoppi teha. Pärast jahutasime nad maha, võtsime varustuse seljast ja panime tekid selga. Kellel tuleb idee ratsutama minna, siis kindlasti helistage Rebalasse, see on lihtsalt ülihea koht!

Kui jõudsin koju, siis sõin, vahetasin riided ja läksin koeraga jalutama, nagu ma talle eile lubasin. Jalutasime mööda Trummit jalgpalliväljakuni, seal tegin temaga väikest trenni. Üritan nüüd võimalikult palju teha võõrastes kohtades trenni, kuna Sof oli täiesti hajevil. Seejärel jalutasime edasi, läksime üle Trummi tee, kõndisime lagendikule. Seal tegin ka väikest trenni. Kõrvalkõnd oli alla arvestuse, siia tulek ja kohal püsimine OK. Istumisel hakkas ringi vahtima, niiet alustasin sellist taktikat: lähenen koerale, vaid siis, kui ta mind vaatab. Ringi vahtides peab ju kauem istuma:). Pärast jalutasimegi koju tagasi, 1 h olime ära. BTW ma nägin saksa lk linnukoera punase kaelarihmaga siin ringi jooksmas, kui kellelgi selline kadunud, siis Trummis on jooksik.

reede, 29. oktoober 2010

K pildid











Pole minu süü, et ta mind nii palju klõpsis, eksole... Ja ma ei teinud endale paha, mul polnud üldse külm ja ma olen terve ka!:D(ptui-ptui-ptui)

Sügisshoot

Täna tegime siis Krissu, Monaga ära kaua plaanitud sügishuudi. Igatahes pikalt ei mulise, läksime Valingule, klõpsisime, filmisime ja ootasime 2,5 h rongi:D.


Pildid siis üleval.

kolmapäev, 27. oktoober 2010

Koera kasulikkusest

  • Tervislik eluviis
  • meelelahutus
  • ülitruu ja siiras sõber
  • stressi vähenemine
  • õpime kellegi eest hoolt kandma
  • raskete olukordadega tegelemine
  • loogika arendamine kodutreenimisel:)
Seda kõike on mulle Sofu + palju muud. Tegelikult ongi nii, et mai suuda teda kirjeldada, kuna endal lapsi pole ju olnud:D. Üks inimene ütles hästi:
"Koer on abikaasa, laps ja parim sõber kõik koos." Miski detail jääb samas ikka puudu:D. Inimesel pole lihtsalt seda siirust ja neid silmi, mis vaatavad otse hinge.

Igatahes, kui ma juba nii suurejooneliselt alustasin, siis on tuumaks ikkagi väga kerge päev. Ma lihtsalt imestan enda koera kuulekust ja teotahet minuga viimasel ajal(ptui-ptui-ptui). Täna ajas ta mu sõna otseses mõttes välja, mul ei jäänud muud üle, kui ta suurele trennitahtele alistuda.
Alustasin jäljega, meelelahutuseks, kuna ma pidevalt paha "emme" olen ja vaid kuulekust kutsale sisse tambin. Niisiis kodust jälge, ümber postide jooksmist, kõrvalkõndi, püsivust tegime täna. Ja täna oli klikkertrenn 100%. Hiljem läks Sof naabrite poole end kergitama, õnneks mul oli kilekott taskus. Ja noh Sof, nagu tuline valvekoer ikka, läks muidugi ehitajate peale enda arvamust seal avaldama. Nad on õnneks talle juba neutraalseks muutunud. Ja Sofit ära saada enda väga tähtsat tööd tegemast on päris tricky, kuid täna tuli ta ilusti mu ette istuma, tuli kõrvale ja kõndis heas kontaktis tagasi ukseni. Vott, meie sisukas lebo päev on selline.

Ja hetkel ma harjutan end väga palju, et mitte hakata nutma Sofi sünnal:D. Koer on 5ne juba, appi, okeei, rahu:D. Siis olen ma juba 3 kuuga harjunud, et Sofi saab tõesti 5ks. Mind õnneks lohutab Krissu Monzuga, onju! Ja ma siiski otsisin selle 3,5 aasta eest tehtud pildi Sofist ja Monast:

teisipäev, 26. oktoober 2010

AG trenn 25.10

Ega ma eriti kiirust ei oodanud Sofilt, kuna ta sai agilityst vaid päeva puhata. Maiuseks oli laste- ja koeravorst. Trennikaaslaseks bobtail. Igatahes oli ta alguses täitsa hea kiirusega, rajad aga kordusid palju, niiet polnudki kaua, kui ta väsis ja eriti joosta kiiresti ei tahtnud. Slall oli kena, tunnel + slalli pööre ka kena! Siis katsetasime sellist asja, et Sof läks poomile, ma jooksin täie rauaga ette ja ei oodanud kontakti juures, niiet vaatasime, mis juhtub. Ja Sofi võttis kõik korrad ilusti kontakti:). Kiik oli hea, ta enam mürtsu ei karda ka, varsti tahaks toeta proovida. Siis naljakas selline asi, et Külli arvavat, et me oleme ametlikult võistlenud. Kaks võimalust - kas ta ajas A0 ja A1 sassi, või lõuna pool agd harrastav šnauts on käinud ametlikel võistlustel?:P

Täna pidime jalutama minema, aga jobupea nagu ma olen, põõnasin targa näoga sisse. I hate myself.

pühapäev, 24. oktoober 2010

Kuulikk

Kuulekus-trikk.
Täna tegin Sofuga KKd nati ja trikke, et näha kas temaga võiks enda lõbuks muusika järgi trikke teha. Tuleb välja, et ei:D. Ta on liiga aeglane ja väga ei mõika, mis ma tahan:D.
KK koosnes siis kõrvalkõnnist, seisma jäämisest, siia tulemisest treeningu moodi ja toomisest. Kõrvalkõnd on kena, pöörded sisse ülihead, aga väljapöördel läheb kaugele kaduma. Seega see vajab parandust. Ootamine oli kohene ja kiire, ootas ilusti ära. Siia tulek treeningu moodi oli siis nii, et ma teda väga kauaks külmuma seistes ei jätnud, niiet hakkasin nagu ikka eemalduma, siis kutsusin poole pealt siia ja hakkasin ise eest ära jooksma, jäin järsku ümber pöörates seisma. See on hea kiiruse treenimiseks ja kiire stoppi saamiseks. Toomine väljaspool aeda oli parem, kui seespool. Sees ta pidevalt viskas maha asja, läks naabrite peale haukuma jne:D. Lõpuks suutis OK soorituse teha, niiet ma ei piinanud teda enam.
Ühte asja teeme ka väljas kuulekuse vahepeale, mis on ringi minemine ümber sõstra, siis põõsa, siis hüpe trepile, alla ja ümber sõstra jälle. Sofi kiirus on päris mõnus seal, pakun, et u 4,5 m/s:).


Vares, kes tahtis, et ma temast ikka pilti teeksin.

laupäev, 23. oktoober 2010

Lõpp hea, kõik hea

Alustan siis selle päeva algusest. Kell 1.15 kuulsin küüneklõbinat enda toas läbi une. Vaatasin, et Sofi julmalt vahib mulle otsa, seab end kirjutuslaua alla sisse ja jääb põõnama. Ootasin siis veidi, et näha, miks ta tuli üles, kuna öösel ta pole kunagi mu tuppa tulnud. Varsti nägin, et õues oli äike, mis seletas kõike. Hiiul ta ei kartnud mürinat toas, kuna seal olid kardinad ilusti ees ja üldse selline kinnine olek, aga nüüd on ta pesa vaade otse aknast välja lagendikule, niiet ta on hakanud äikest paaniliselt kartma - mu kirjutuslaud on justkui ümbritsev ohutu koht, ise olen ka kohe kõrval. Nii lasin tal seal siis magada. Häda selles, et ta vahetas asendit iga 2 minuti tagant ja ega ma nii väga und saanudki. Kell 2 viisin ta alla, kuna äikest enam polnud. Vaeseke hakkas juba poole trepi peal värisema:(. Panin ta pessa lamama ja istusin veidi ta kõrval, kuni uinus. Läksin üles magama... Ja siis tuli klip-klõp-klip-klõp trepilt keegi üles, ülla-ülla, tulija oli Sofi. Viisin ta tagasi alla, tuli uuesti üles, tagasi jne. Lõpuks sai mul ta mitte millegi hirmust kõrini ja blokeerisin trepi kahe suure padjaga. Peale 10 minutit nuttu keeras tüüp magama.
Siis tuli hommik:). Hakkasin asju ilusti mudilase võistluseks kokku panema, kõik oli nii nagu ikka, kuni Sofi otsustas, et tema ei tule. Kutsusin, kutsusin ja tema jõllitab mind vaid suurte silmadega. Lõpuks ikka tuli alistunud näoga mu juurde ja lasi jope selga panna. Läksime välja, ega ta eriti kõrval käia ei tahtnud, kuid läksime siiski bussile. Szolnokis(on vist nii) saime maha, jäime trolli ootama ja siis ma jalutasin seal koeraga. Kuni ta kakat sõi. 3 faili in total. 4s tuli bussis, kus vana-vene-mammi tuli räigelt mu juurde ja pani kotid mu jalge ette(istusin). Nagu maha ei oska panna? Liigun veits eemale, jälle topib mu vastu. Vahepeal tahtis vene keeles mingit vestlust vist alustada, kui ma mitte vene, vaid ilusti eesti keeles talle vastasin, et ma ei räägi vene keelt. Saime maha, jalutasime ruttu halli poole. Sofi tegi häda nr 2 ilusti ära, ma korjasin kilekotti. Lähen-lähen, näen oo, prügikast, viskan sinna sisse mingi firmahoone kõrval. Ja järgmine venemammi tuleb välja putkast ja hakkab vene sõimu lajatama. Ma siis vahtisin nagu loll, koer kõrval ja ei saanud aru, kas pean junni välja võtma vm. Lõpuks oskas ta vastata, et tegu on jah prükkariga ja ma küsisin, et kas ei või siis sisse visata kotti? Hakkas jälle vene keeles sõimlema ja kätega vehkima. Sain aru, et: koer, ei, mine ära. Okei siis, mis ta arvas, et kui kasutan prükkarit, siis kohe lähen koeraga mingit hoonet röövima või? Lõõõõõppuks jõudsime kohale, aga fail nr 6 - hall oli kinni:D. Seega algus polnud just tore või mis?

Varsti tuli Sirje, tegi halli lahti, me panime ilusti asjad ära, käisime teatamas, et oleme kohal ja tegime soojendust. Sofi oli väga ekstaasis ainult singi peale. Läksime halli teise otsa tõkkeid, tunneleid tegema. Sofi oli tõsiselt kiire! Ta lausa lendas läbi tunnelite! See oli tore. Läksime tagasi ja tutvusin rajaga. Koer ilusti tublina püsis enda kohal:). Esimene rada oli lihtne, nagu ka öeldi - jooksurada. Kõik läks väga kiiresti - varsti oligi meie kord. Läksime platsile, võtsin ilusti Sofil kaelast asjad ära ja jäin ootama märguannet. Alustasin jooksu koos Sofiga. Algus oli kena ja kiire, tumedas tunnelis jooksis, kõik oli väga ilus, terve tee galopeeris kiiresti, mulle kusjuures ei tundunudki ta niiii kiirena. Pm kahes kohas äärepealt oleks pahasti läinud, 1ne kord pöörel, kus ma olin temast veidike liiga ees, niiet pidin korraks seisma(Sofi halb komme= mina seisan, tema jääb ka seisma), niisiis võttis ta hoo tublisti maha ja hüppas suhteliselt koha pealt 50cm tõket. Küüneriivamist oli kuulda, kuid õnneks jäi latt püsti. Edasi oleks mu halb juhtimine ta peaaegu takistusest mööda tõmmanud, kuid tubli nagu ta mul on, sai käsust aru ja hüppas. Esimesel rajal oli üpris palju nulle.
Varsti mindi teise rajaga tutvuma - Sof jälle ilusti ootas. Alguse jutt polnud väga tore:D. Öeldi, et kuna kõigil läks hästi, siis kiirus tõstetakse 3m/s. Bad for us, vähemalt nii ma arvasin. Rada oli keerukam. Maxid alustasid, niiet Sofi oli 3s. DSQd olid juba suht sagedased, närv oli sees. Kuid Sofi jooksis jällegi kiiresti! Ja tuli jälle puhas, ilma apsudeta! Juhhu:). Ma olin nii rõõmus, et ta oli kiire kaks rada järjest!

Formaalsus:

1.rada: raja pikkus 113 m, kiirus 2,8m/s, ideaalaeg 40,36s.
Sofi: rajavead 0, ajavead 0, kiirus 3,32 m/s, -6,34s.

2.rada: raja pikkus 111 m, kiirus 3,0m/s, ideaalaeg 37s.
Sofi: rajavead 0, ajavead 0, kiirus 3,24 m/s, -2,72s.

Koond: 2.koht(8st), A-koerlastest 1sed, minnes mudilase vooru juhtima.

Teine teine ja esimene hõbemedal:). Sofit tervitas kodus kuivtoit suurte koeravorsti tükkidega, nom-nom.

reede, 22. oktoober 2010

neljapäev, 21. oktoober 2010

Mõttetu

Lihtsalt kirjutamise isu, aga pole millest kirjutada, kui failtrikkidest:D.

Täna mõtlesin õpetada Sofile kahel käpal seismist, kui ema arvas, et võiksin midagi mõtekat õpetada. Võtsin siis haukumise ette. 3 aastat hiljem ja ikka ei suuda Sof haugatust mulle anda:D. Siis tegin kaheksat ja vaibale ja igasugust jura.

Laupäev on kokku mudilasi 9, mis on väga üllatavalt väike arv. Kõigile, kes lähevad, edu!!:)

Ja õnne issi pooljuublile!!!:)


Aaaa, ma tean mis nunnulaksu ma teen teile!! Vot, šnautsbeebid:


Ja 4,5 aastase šnautsukogemusega ütlen, et temast kasvab super näitusekoer!:)


Nüüd ma lähen nutan patja... Haha, ei, tegelikult lähen trenni tegema:D

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Teisipäev

käisime lihtsalt jalutamas Flammyga:). Sof on nüüd laupäeval kirjas A-koera mudilasel, niiet eks näis kuda see läheb. Muidu elu ikka tiptop(ptui-ptui-ptui):).

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Agility trenn 18.10

Haha, Sofi on vist väga ärahellitatud. Kuna mu vennal jooksis koeramaiuse kõrval ila:D. Ehk täna oli Sofi trennimaiuseks kananagits+viiner. Nagitsa peale läks ta küll ülipöördesse ja kodus tõi juba lõhna peale vabatahtlikult mulle kondi ja läks vaibale ootama(käsk:vaip). Kui lõpuks minema hakkasime, siis vaene Sofi ikka värises enda jopega kaa. Bussis õnneks nii hull pole. Trennis olime koos Carroniga, jälle, nagu meie 2 vaid olekski:D. Sofi kiirus oli OK, tunnelit alguses jooksis - must ikka ehmatab teda. Siis läbimurre tuli slallis, kus on nüüd ilusti kõik pulgad vastu metalli, kuid päris slaalomit Sof veel ei tee. Kiik hoidmisega oli kena, A oli tore, poom oli ka fun ja suhteliselt kõik ongi:).

BIG match show

Nagu arvata, siis käisime kolmandat aastat järjest juba klassikal osalemas:). Kohale läksime 11, ringi saime vist umbes 12.45. Sofil oli alguses täitsa hämmastav kontakt, jooks oli kiire, seis hea. Numbri 250ga saime siis sisse allapõlve koertesse koos lapilise krantsuga. Sof muidugi lõi põnnama ja jooks oli kole:(. Seda siis sellepärast, et mikrimehe kõlarid olid kohe meie kõrval ja ta karjus seal:D. Sof kuidagi üldse viimasel ajal helidele väga tundlikuks muutunud. Igatahes, saime punase ja edasi ei pääsenud. Palju-palju pilte sai, suhkruvatti sai:), lisaks kanajalad, toit jne. Väga tore oli jälle ja Sofi oli ka TV3 uudistes:
http://www.tv3.ee/content/blogcategory/429/583/ - u15.50 (kõrvalt 2010, uudised 387162-mängi nüüd)

Mhh, ta selg tundub kole karvata:D


neljapäev, 14. oktoober 2010

Tobu ja geenius

Mina olen tobu, sest mul on koolist kergelt öeldes kurguauguni:). Eriti tore on istuda poole viieni koolis ja järgmine nädal saame tunnistused kätte ja läheme siis tööõpetuse tundi, fun. Igatahes Sofi on geenius:D. Alustan ikka algusest.

Teisipäev avastasin, et uus toomise süsteem suri välja, ehk nüüd nuputan uut uut.
Kolmapäev käisime Sofiga koertekas. Ma tõsiselt tahaks mõne lapsevanema peale karjuda. No ma ei tea, on see tänapäeval normaalne, et 2 8- aastast on koos taksiga keset teed? Ma siis rahulikult Sofiga jalutan teisel pool tänavat mööda ja siis taks näitas kohe agressiivsust üles. Tüdrukute arust oli asi ikka nii tutipluti ja "koer tahtis mängima". Üritasin ruttu eemale minna, nemad tulid järgi, öeldes koerale "Lähme jalutame teisel pool teed,", eiii ma üldse ei saa aru, mis teil plaanis. No nii see armas kasimata kutsa end lahti tõmbas, Sofile kallale läks ja kuna Sof pügatud, siis tal tuli sõidutee ääres kaelarihm üle pea, õnneks kakluses ta väga kaugele ei lähe, sain ta kohe kätte. Halloo, kui ma poleks enda koera rinnast püsti seisma tõmmanud ja pead vastu end surunud, siis see taks oleks ju pureda saanud, kas on siis hea mõte tulla mängima? Ikka väga närvi ajavad sellised lapsed, noored, inimesed. Sain kaelarihma tagasi kaela, taks saadi kinni ja saime edasi minna. Koertekas Sof seisis laual, demodes mis on taga- ja esinurgad, erinevad sabakujud, kõrvad jne:D.

Täna rampväsinult kolmveerand viis(hei, sama pikk kui tööpäev, võiks ju palka saada:)) koju jõudes ei viitsinud tõesti koeraga jalutada, niisiis lihtsalt kiire piss-piss ja tuppa tagasi. Õhtul hiilgas Sofi geniaalsus. Kõigepealt hakkasin õpetama käsklust "start" agilitysse, kus koer tuleb mu harkis jalgade vahele istuma ja jääb kohale. Kõrvalasend oli korrektne, vaibale minek lahe:D. See muide pole nagu kohale saatmine vaid lihtsalt jooks vaibale ja seal istumine. Siis agilitys olen koguaeg teinud kaheksat maius nina ees. Proovisin starti jälle Sofuga ja vaatasin, et ta hakkas ümber mu jalgade tiirutama, siis sain aru, et ta teeb 8t!!! No täitsa lõpp, kui mugav, ta muudkui ise õpetab end!!! Uhhhh, sooooo cuute. Lõpus tegi seda juba väga hästi. Siis tegime "põmmi" ja Sof lehvitas 10 m kauguselt + ta oskab patsu nüüd 2 käpaga ka lüüa:D. Kunagi teen video AGst, KKst ja trikkidest kokku:P.

teisipäev, 12. oktoober 2010

Hortes vs Bosse

Kuna laupäeval oli Sofil ikka väga külm, siis läksin talle jopikut ostma. Esimene mõte ikka Hortes, suur ja suhtkoht lähedal. Jõuan kohale ja hakkan vaatama siis. 2/3 osakonnast oli chihudele ja sülekoertele, kõik mingi baikeri värgid, litrid ja asjad. Leidsin ühe normaalse, kapuutsiga, ei lähe läbi. Siis Hurttal olid head fliisist sportkoera riided, aga mingid nõmedad jalad olid taha topitud. Üks hästi kena kudum oli, aga esiteks oli see kallis ja teiseks, mis siis kui vihma sajab? Läksin siis Bossesse, meeles nagu oli, et seal pole, aga mis seal ikka. Ja siis õnneks ema avastas riided mänguasjade ja klaasi vahelt. Ja kohe tuli erinevus välja Bosse, Hortese vahel - Horteses mida ilusam seda parem, Bosses asjad väga praktilised. Niiet saime täpselt sellise jopi nagu tahtsime - pole vidinaid, seest fliis, pealt jope ja üliodav oli ka. Pluss reguleeritavate suurustega!

Eile käisime siis jopega trennis:D. Alguses Sof nagu naturaalne koer ikka, ei tahtnud üldse normaalselt selles imelikus asjas kõndida. Kui trenni sai, siis oli küll nii rõõmus! Retsept: pole jopet, agility-hall ja hää maius. Maiuseks siis juustuviiner, grillvorst ja koeravorst, nommm. Seekord oli meid trennis neli - Sof, Teq, Carron ja Kerli(bobtail). Minu Mukker on siis poole tunni koer:D. Jooksis end alguses segaseks, ta oli ikka tõesti väga kiire. See oli hästi vinge, kui ta okserilt suure hooga lauale hüppas ja ma käed üles tõstsin, et "koht", siis pani sellised pidurid peale, et vähe polnud:D. Slall oli alguses kena, lõpus väsis suht ära. Tunneleid jooksis, poom ülimeeldis, pöörded endiselt on suht halvad, ei meeldi kuidagi. Kokkuvõttes oli väga tore ja ma leidsin uue mooduse koju navigeerimiseks. Kuna nüüd on kottpime, kui koju jõuame ja ma ei näe 10lt tulles kuhu astun(metsas ka ju pime), siis valgustan nüüdsest telefoniga Sofit ja ta juhib mu koju. Silmad mul:D.

Modelli
Neli
Arvamus-
Nägu:)
Ja kuidagi ei suuda jalg enda rõõmu kontrollida.

laupäev, 9. oktoober 2010

A-koer 5 aastane!!

Seoses sellega ärkasime Sofuga täna vara, panime asjad kotti ja läksime rongile:). Balti jaamast võttis Kairi meid peale ja sõitsime Meremõisa RMKsse. Päris külm oli oodata, kuid varsti jõudsid kõik pidutsejad kohale. Läksime siis metsa matkama, vahepeal tuli ülesandeid täita:). Esimene oli kükkide tegemine, Sofi ei saanud aru, mis ma teen ja hakkas enda moodi "naerma" ja jalgadega kraapima:D. Peale seda oli nuusutusülesanne, kus Sof pani puusse:D. Ohjah, siis tuli mäkkejooks. Mägi oli ikka väga järsk. Niisiis surin ma poole peal ära ja siis koer ka suri välja. Siis ronisime üle puude, laulsime "Põdral maja metsa sees..." ja tantsisime kaerajaani:D. Peale seda hakati salatit tegema ja grillima. Mul olid ka asjad kaasas, aga keegi lahkus kuna koerad läksid kaklema ja käpp sai muljuda... Temalt jäi grill maha, siis sain aru, et pean sinna panema, kui see valmis. See grill aga hõivati. Mõtlesin teha pärast suuremal grillil, aga siis arvati et pole vaja, kuna süüa oli väga palju. Seega tulin targa näoga enda vorstikestega tagasi koju:(. Sofil oli külm jälle, mis oli paha. Seepärast läksime suurshnautser Bruno ja Bobtail Csillaga randa jalutama. Soful oli vist mõnus, niiet mul ka. Tagasi saime Bostoni omanikuga, õnneks kohe kodu ette.

Sofu portree, nagu näha:D

Sofi, Bruno kasvuvahe = maxi koerad. Talk about unfair.

News

Pole päris kaua kribanud.
Esmaspäeval trennis ei käinud, kuna treener oli AG MMil ja mõtlesin, et ehk parem kui Sof nädala puhkab, ehk tuleb kiirust ja tahtmist juurde.
Kolmapäeval kell pool kuus käisime Valdeku loomakliinikus ebatiinust üle kontrollimas. Arst miskit väga kahtlast ei leidnud õnneks, tagasi läheme kui piim ja turse kadunud. Peale seda siis steriliseerime. Peale seda läksime koertekasse, olime veits sees ja siis tegime väljas näitusetrenni, enne seda tegin ka kõrvalkõndi. See on tal viimasel ajal väga tihkeks, korrektseks ja kontaktseks läinud!:)
Reede tegin Sofukesega näitusetrenni BIGiks + kuulekust ehk apportit. Mõlemad olid nagu AAAAHHH(see peaks jumaliku valguse muusikat meenutama;))! Näitusest panen video siia, kui saan ja apportis teen nüüd uut moodi ja tundub minevat hästi. Õpetan järgmiselt:
Puust aport on käes, näitan koerale maiust, mille panen taskusse. Siis jooksen tagurpidi, meelitades koera järgi(rõõmus-kekslev Sofuke jookseb ikka ilusti kaasa siis). Kui hea traav on sees, siis annan apporti suhu, ütlen "too" ja tagurdan kiiremini. Lõpuks Sof siis jookseb 10-20 m kiiresti mulle järgi, annab aporti ära ja saab maiust:). Sama tõkkega, ainult sellega meeldib talle rohkem:P.

Video:


A&S

laupäev, 2. oktoober 2010

Where did that come from?

Nagu wow! Eile panin tunneli, hüppe, tunneli, hüppe sirgelt paika, et näha Sofi kiirust. Ja nagu ööm, ma tõesti ei mäleta, et ta oleks kunagi nii kiire olnud, et vajaks tagant juhendamist? Pm, alguses oli äksi täis nagu ikka. Ei tundunud miskit hullu tal viga olevat:D. Ja siis kui jooksma hakkas! Mul jäi lõug lihtsalt rippuma. Ta oli niiiiiiii kiire! Tunnelite alguses kiirendas ja jooksis nagu hull border. Loodan, et see attitude jääb püsima ja varsti saame ametlikult võistlema:P.

Ebatiinus teda üldse ei sega, selline tunne, et ta ei teagi, et tal see on. Asju ei omasta, loid pole, jumala okidoki:)(ptui-ptui-ptui).

reede, 1. oktoober 2010

Halb

Sofil on tugev ebatiinus, nimelt nii tugev, et teda saab lüpsta. Juhuslikult täna avastasin, et ta rippuv nahk eritab piima. Õnneks väga vähe ja arst ütles, et asi peaks ise rahulikult üle minema. Nojah, eks loodame ja ootame siis!