Teisipäevane kuumus

Lõunal, kõige lollimal ajal läksin siis Sofuga rattaga pardipoegi otsima. Sinna oli pikk tee, pakun et 3-4 km ja kõik künkast alla, siis üles, siis alla... Tegime ühe peatuse, kuna vääääga palav oli, istusime varjus ja jõime vett. Varsti olimegi kohal. Alguses polnud parte ega kedagi kuskil. Nii siis istusime varjus ja lihtsalt vaatasime karjääri? ilu. Eemalt nägin parti. Sofi jätsin käsuga ratta juurde varju lamama, kusjuures super kuulekas oli, ei liikunud ka siis, kui vaateväljast kadusin. See oli üksik, täiskasvanud pardike, toitsin teda lootuses, et teised kaa tulevad. Tulid, aga mitte pardid. Tulid sarvikpüttid. Jumala naljaka käitumise ja olemisega tegelased. Saia ei tahtnud. Aaa, oli nii, et emmesarvikpütt ja kaks halli beebisulestikuga poega. Pärast pildid ja video:). Ja nad siis ainult aprillist-oktoobrini suvitavad Eestis. Pildile sain ka enda esimese HARULDASE linnu - kukkurtihase. Varsti saabus pardiemme nr 2, väga tubli oli enda 8 suure pojaga. Need muidugi sõid kõik saia enda ema eest ära. Talk about love. Otsustasin siis koju minna, lasin Sofi lahti. Kuna seal olid väga käänulised teed, aga olen harjunud koera mitte järgi ootama, sest ta nuusib kaua, siis läksin edasi. Arvasin, et ehk tuleb lõhna järgi mulle sappa. Aga kui jõudsin peale kääne ja teevahetust ratta puule toetada ja minna vaatama, kus ta jääb, olime üksteist kaotanud. Ja siis algas šokk. Hakkasin tiirlema rattaga mööda tervet võsa, Sofit karjudes. Vahepeal mõtlesin, issand jumal, karjääri sisse kukkunud, aga siis vaatasin, et üks tüdruk ujus enda hobusega. Nii ma siis kümme minutit abitult küsitlesin inimesi, hüüdsin, sõitsin ringi, keegi polnud Sofit näinud. Ja kui mõtlesin juba, et lähen vaatan tänavatele, siis sõitsin mööda suurt teed ja hüüdsin teda ja Sofuke hüppas metsast välja! Oiiii, selline kergendus ja kutsa oli kaa väga rõõmus! Nii me siis seal kallistasime ja olime rõõmsad:). Peale seda suundusime sama väsitavat teed koju, u pakun, et 30 kraadise kuuma all, jõudsime maruväsinutena tagasi ja istusime ainsas külmas kohas majas - esikus:).

A&S

Üks tõke valmis!

Sain ühe tõkke valmis. U. 90 cm kõrgune, tegin nii, et kolm kõrgust on: 30, 50 ja 65 cm. Sofi hüppab ilusasti ka viimast. Tegin siis tavalist tu, hopp, tu trenni. Täitsa kena oli. Tõkkel ikka väike miinus on - natukene viltused toesed ja siis peab seda niimoodi edasi-tagasi sõeluma, et ikka pulk hoiaks. Pulk maksis 6,50.-, kuskilt ehituspoest ja tegelikult polegi pulk, vaid lilletoes!:) Aga ülihästi sobib ja väga ilus roheline on, selline ümar ka. Küll on ikka hea, et vanematega poodi läksin:).
Kuidagi on mingi agilityhullus mulle peale tulnud. Ehk ongi koerale hea, sest nüüd üritan end laisa omanikuga koeraga iga päev välja ajada. Ehk üleeile sõitsin emaga rattaga mööda metsa ja siis jõudsime järveni, kus nägime pisiparte! Nunnud karvapallid! Kuna tundsin niii puudust enda kaamerast, et hetke jäädvustada, lähen homme uuesti kaameraga. Ja nagu alati, siis ka rattaga. Niiet, homme ootab ees Sofit suhteliselt pikk sõit, natukene puu küljes istumine, et ma saaksin pardikesi toita ja pildistada, siis jalutuskäik ja veel sõit tagasi kaa:). Tahan teda pärast näha:D.
Täna oli ÜLIpalav, mis tähendas, et agilitys läks ja ei läinud. Sofi on igavene kloun ja nagu ikka, kui perenaine näitab valesti poomile, siis otse poomi kõrval olev tunnel on õige tee, aga Sofi viis on tunnelist üle hüpata! That's what makes me love her:).

A&S

Reede

Öö juba, aga und pole. Täna, õigemini küll eile, läksin Sofuga lihtsalt jalutama. Plaan oli küll joosta, aga kui nägin, et koer jalutas täitsa normaalselt, siis ei tahtnud seda ära rikkuda. Lõpus koju jooksime küll u 10 min. Ma ei tea miks, aga koera võttis see täitsa läbi. Õhtul pildistasin jaaniussi. Ja üleeile(neljap) õhtul tegin jälle tunnelit ja kaugust ja ümber posti minemist. Viimast imekombel Sof mäletaski. Kaugus hakkab juba looma ja kiirust aina tuleb. Esmaspäev loodan kiiret koera näha.

A&S

Peipsil

Eile käisime isa sõbra sünnipäeval Peisi järve ääres. Sofuke tuli kaasa. Reis oli kõige mugavam koeral - varjulises pagasnikus, kus palju ruumi liikuda, suur madrats ja lisaks kõigele oli üks tool alla lastud, et ta meie toimetusi näeks ja ooperit ei hakkaks korraldama. Ise tundus luksuse kohta preili küll nutune olevat. Vahepeal nägin aknast lisaks Eesti ilusale loodusele ka mingit suurt linnuparve. Ei teagi, mis kutid need olid.
Kohale jõudes oli Sofi väga rõõmus, et välja sai. Läksime aeda, tervitasime, õnnitlesime. Mozart ehk sünnipäevalise SLK pandi igaksjuhuks pika pesunööri otsa. Alguses tundus kõik OK, nagu poleks Moss Sofit näinudki, aga kui kokku otsustasime lasta(ofc rihmas), läks ütlemiseks. Muidu Moss olevat emaste koertega leplik, aga kunagi pole emastega enda territooriumil olnud. Ja no olgem ausad, Sofi ei näe just eriti emane enda habemega välja kaa. Läksime natukeseks jalutama ja Sof sai lahti ka veidike olla. Pani paar kiiremat ringigi. Tema õnnetuseks tuli varsti kuri perenaine kaameraga piinama, et ikka fotojäädvustus ka teha.
Hiljem tagasi minnes oligi nii, et Moss aia ühes otsas pesunööriga ja Sofi teises otsas rihmaga kinni. Sof muidugi joodetud, üle kastetud. Vahepeal käisin temaga aias ringi ka, seni kuni Moss jälle kahtlaselt vaatama hakkas. Läksin siis Mossi kätega vaatama:). Mõnus suur isane, pallisõltlane. Hästi lahe iseloom, lutsutas palli, siis viskas selle maha ja jäi mind põrnitsema. Kui üritada seda ära võtta, jõuab hoopis ise ette ja hakkab palliga kekutama:D. Nii siis tirisin seda palli, kui kätte sain, siis loopisin, Moss kimas järgi ja tõi tagasi.Vahepeal vaatasin mis M ka oskab:). Istus, lamas ja niiii mõnus kõrvalkõnd tüübil. Koguaeg kontakt, ülikiired pöörded, ilma käskluseta kiired tempomuutused. Pärast Tiia, Mossi perenaine, rääkis, et varem käisid väga palju KK-s ja varrukas, kuni üks varrukamees ei miski pärast hakkas nende peale ropendama. Ehk nüüd saan aru, miks kõik Aivot soovitavad. Nii jäi asi katki, aga Mossu on ikka väga kuulekas. Näitustelt ilus kuts palju karikaid ka koju toonud, kuid peale seda, kui Mozart viimasena võidetud karika kamina pealt maha võttis ja näitas enda arvamust selle sanga hävitamisega näituste suhtes, jäid ka need ära. Sof niutsus vahepeal protestina, et mängisin teise koeraga. Päris naljakas, ise mängida minuga ei taha, aga teistega ma ka ei tohi:D. Siis läksin enda kullakest päästma. Jumal, ta pidi rõõmust hulluks minema:D. Veel hiljem, kui jälle Mossiga palli mängisin, hakkasid ka teised mängima palli. Küll veidike teisel kujul. Peale seda oligi kojusõit, koos üliväsinud koeraga, kes kordagi autos ei nihelenud.

Õpime mängima!

Vaja:

• Täistopitud lehm
• Nöör

Siduge nöör ettevaatlikult ümber lehma kaela. Vaadake, et koer ei näeks, mis teete. Tooge koer välja ja mängige natukene lehmaga ta ees. Seejärel hakkake jooksma, lehma nööriga järgi vedades...

And it works like magic! Sofuke mängis ja mängis ja urises ja tiris ja oli valmis tunnelites kiirendama. Kuna eilne AG jäi vahele, sest kogu ühistransport põgeneb meie eest, siis tahtsin täna hirmsasti seda teha. Tõke, TU, TU. Tagantlõikamist tegin kaa, tuli ja ei tulnud. No lõpuks oli koer nii väss, et kiirust eriti polnudki. Siis mõtlesin, et mis see 30 minta kodutrenni ikka oli ja viisin Sofu tunniks veel jalutama. Miskipärast on siin vist allikavesi must vm, aga koer paneb habeme sisse, nuusutab ja ei joo. Kuigi janu on. Terve päev nüüd preilna nohises, vahepeal käis ikka aias ka, pugemas ja limpsamas. Kuna ma istusin filmi vaadates maas, siis oli hea võimalus tüüdata:D. Pole just kõige meeldivam, kui peale tagumikupuhastus tullakse perenaise nägu kaa puhastama...

Veel natuke LKET pilte:

Nüüd kontakt ka näha
Monaga

A&S

LKET Match Show

Ringis käitus Sofike üüberhästi, ma ei pidanud kuskilt teda kinni hoidma, lihtsalt panin freese seisma ja kohtunik katsus kõikjalt, vaatas ise hambaid jne ja koer hoidis kontakti:). Väga rahul tema käitumisega. Tulemus punane lint ja nagu ikka kohale ei tulnud:D. Näitasin litide valikul ka Moonikest, samuti punane lint ja samuti kohale ei tulnud. Hiljem miskipärast Sof väsis nii ära näitusest, et ei viitsinud enam "siia" käsklusele ka reageerida ja lonkis mul järgi sooviga koju minna. Kodus nohises pikka aega enda pesas, vähemalt seni kuni sünnale läksin.

04.07 üritaks A-koer matsukale kaa jõuda, iseasi kas see ka õnnestub:).


A&S

Kodune agility kiirustrenn

Kirjutasin varem, et olen 2 tunneli omanik:D. Küll lastetunneli, aga ikkagi. Vaatasin juhtumisi youtubest agility videosid ja nii suur isu tuli peale, et võtsin Sofu, kaks tunnelit, kaks nööri otsas pudelipaari ja suundusin õue. Loomulikult viineripakk ei jäänud kaugele maha. Panin siis ühe tunneli maha, vahele tegin pikkuse ja siis teine tunnel otsa. Kõik rada sirgelt. Nii kaua kui mul neid vinkusid jätkus tegin jooksu. Alguses Sofi oli nii hull, et ei pannud teist tunnelit tähelegi, kalpsas üle nende ja tegi kõike vinku jaoks:D. Kuidagi lõpus siiski keskendus. Täitsa kena oli. Vahepeal tegin veits pöördeid kaa. Viinerid lõppesid kahjuks liiga kiiresti:(. Ja siis tuli kahtlane mõte - mänguasjaga teha. Võtsin kasutamata täistopitud lehma koera mängukakotist ja suundusin õue. Ime läbi oli Sofi vägagi huvitatud. Ühe tunneli panin ära ja hakkasin teisega töötama. Lasin joosta ja enne kui ta väljus viskasin lehma tunneli ette u 5 meetrit. Töötas! Jooksis täitsa hästi ja samas loodan, et see tõstab ta mängukirge ka, nähes, et mäng ei tule lihtsalt ja peab selle välja teenima. Loodan, et natukene kiirust on jälle juures ja eks esmaspäev näe kas aitas:D.

A&S

KK trenn

Eile käisime KK trennis. Koos meiega olid veel SLK Jacky ja krants Nublu. Harjutasime KK-2 elemente. Kuna Sofi ennetab, siis tegin kõrvalkäigult istut nii, et lasin istuda ja ise loomulikult kõndisin edasi ja siis tulin kohe tagasi ja kiitsin. Nii mitu korda. Lamat tegin korra, teisel korral tuli välja. Kõrvalkõndi tegime S-kujuga ja treener kiitis seda:). Järjekordselt leidsime, et too on ikka üks halvajuur:D. Hiljem, et platsi teha lahedamaks ja põnevamaks tegin ta lemmikut - barjääri väga palju. Sest mul on viimasel ajal tunne, et Sofi jääb platsil magama. Nii hajevil on. Samas AG on iga kord ju põnev - uus rada ja uued juhtimised ja lahe joosta!:)

Kohe teine post ka otsa:D

A&S

15.juuni linnatrip

Läksin kutsaga bussile, istusin ümber ja läksin Rahumäe peatuses koeraga maha, et Kristinit&Monat oodata, sest jõudsin liiga varasele bussile. Okei, kõik oli korras- kedagi polnud, nii ma siis istusin pingile ja ootasin, koer ilusasti ees istumas. Siis tuli esimene vana inimene - "Kutsa, kutsa, kutsa, kutsa..." kostis ta suust. Hmm, imelik, tahtsin ära minna, sest hakkas tüütama, kui veel üks vanur tuleb. Jess, viimane asi mida vajasin:D. Ta oli muidugi palju jutukam, küsis kas mu koera nimi ka Roppert või keegi. Tekst siis u. selline:
"Kas sinu koera nimi on ka Roppert?"
"Eii.."
"Mida? Misasja?"
"Ta nimi on Sofi"
"SOPI? Küll on imelik nimi..."
"SOFI"
"Sopi?"
Ja siis jumal tänatud saabus Kristin Monaga, läksime bussipeatuse kõrvale. Arvasin, et põgenesin, aga eiiiiiii.
"Ot, ta siis sul isane, et nimi on Sofi?"
"Ei, emane"
"Sofi pole emase nimi. Emase nimi peaks ikka Sofia siis olema"
"Aaa, ma ei teadnudki, et isased nüüdsest Sofid on. No aga ta nimi on Sofi"
"Aga ma nimetan ta ümber Sofiaks"
"Aga ta on minu koer ja ta nimi on Sofi ja jääb Sofiks"
"Minu koera nimi oli Robert."
"Ja ta oli Teil emane, jah?"
"Ei, isane"
Muidugi siis olime Kristiniga juba naerust parajalt kõveras:D.
"Mina nimetan koeri värvi järgi, ot, mis keeli te koolis õpite - saksa või inglise?"
"Mõlemat"
"No nt see koer seal(Mona) on punast värvi, nagu mu koer oli ja siis see on inglise keeles red ja nii ma nimetasin ta Robertiks. Sinu koer on hall... Ot, kuidas inglise keeles hall on?"
"Grey"
"Green?"
"G-r-e-y"
"No siis peaks ta nimi öömm... Greenbox olema"
Ja nii see kammajaa läks edasi, lõpuks me lihtsalt ei suutnud naeru pidada ja ma ei tea kuidas täpselt asjalood Kristiniga olid, aga ma tõesti naersin end pisarateni:D:D.

Buss päästis meid varsti ja saime rahu:D. Koerad nagu ikka bussis ilusasti:). Edasi suundusime läbi vanalinna Balti jaama poole ja hakkasime modelle klõpsima:). Pärast veel läksime koerteplatsile, kus tegime AG-d ja nutsuga mängisime ja Norwich ajas Sofit taga(MEN!):D. Lõpuks läksime rongi ootama, kuni Kristin poes käis, siis jälle rääkisin Sofist ja Monast mingite meestega. No mai saa aru mis värk on!:D Pole enne koeri näinud? Lõpuks peale luksuslikku õhtusööki(sai ja puding) peatuses nr 2, läksime rongi ja suundusime koju. Päev oli läbi:).

K pildid on juba siin(Hiljem minu omad kaa):

Lisan sellise pildi K jänkust kaa, mille suutsin ära töödelda. Esimene edukas töötlus!:D

Ise tehtud, K kaameraga:)

Ülimõnus sirutusnägu:D

Nagu beebikuts:D

Staarid

A&S

Agility trenn 14.06.2010

Täna polnud meie treenerit kohal ja oli üks teine tore naine:). Tegime radu, mis olid üles pandud Gibsoni koolituseks ja see "uus treener" arvas, et need vist isegi MM rajad:D. Igatahes, palju vusserdamist, keeramist, valssimist ja ohjah - ajutrenni. Sofi oli vaatamata üliigavale maiusele e. siis motivatsioonile(viiner) äärmiselt valmis rajale minema! Iga korraga lähevad ta silmad halli nähes aina särasemaks...:) Nii, kiirust oli Sofil eelmise korraga võrreldes ikka palju rohkem. Kuni jõudsime selle kohutava-jubeda-igavesti-hirmu-musta tunnelini, seal sees traavis ja seega avastas, et "Hey, võin ju kõiki tunneleid aeglaselt teha." Old habits die hard... Trenni lõpuks polnud ta üllataval kombel sugugi väsinud, vaatamata paljudele ja keerulistele radadele, mis tegime. Seega võtsin enda suure viinerivaru kätte ja ajasin ta ringide ja hüpetega üles:D. Siis panin plagama õuduste tunneli poole, ergutades koera ja noh, päris ei läinud nii nagu tahtsin, aga välja tulles oli kiirus nii suur, et 3m tunneliaugust eemal ta pidama ei saanud ja lendas oma ninaga otse mu kätel lebavasse vinkuhunnikusse:D. Vähemalt ma ei pidanud muretsema, et kiitsmisega hiljaks jäin.
Aga trenni lõpuks olen alati rahul - koer oli tubli. Kuigi see trenn pidi ta mulle tõsise šoki äärepealt valmistama. Jooksime rada, A oli viimane tõke ja kuidagi ta läks niimoodi A-le, et jäi vaid sentimeeter alla kukkumisest puudu. Suurelt A-lt, suure kiirusega, fuhhhhh. Ta oli nii ääres, et tõesti võttis muretsema. Ja nii peaaegu kaks korda järjest! Seega tegin trenni lõpus enne tunneli harjutust A-d, et vaadata mis juhtub. Õnneks jooksis ikka keskelt:)(ptui-ptui-ptui).

Nv ratta seltsis

See nädalavahetus mõtlesin, et teeks miskit ebatavalisemat. Ehk mitte trenni, ega päris mitte jalutamist ka. Seega tahtsin näha kuidas koer üle pika aja rattasse suhtub. Laupäeval tegin pisikese edasi-tagasi sõidu, kokku vist 1-1,5 km. Igatahes mitte palju:). Täna mõtlesin kaua aega mida teha. Lõpuks otsustasin samuti ratta kasuks, panin Sofi traksidega ratta külge - sellisesse mõnusasse kaugusesse, et kui tirib(harv juhus:D), siis pole kaugel, aga samas pole ta ka väga lähedal. Jalutusrihm oli igaksjuhuks üle suure pst. minemiseks kontrolliks kaelarihma küljes ja tuli välja, et pärast läkski seda vaja. Suundusime läbi raputavat metsatukka dream-lagendikule. See on lihtsalt nii vapustav koht - lilli täis, kitsed ja rebased käivad seal askeldamas, suuuur kivi, vana raudtee, suuur lagendik keset x-metsa, kus oled vaid ise koos koeraga:). Ülimõnus. Eriti kena on seal, kui päike paistab, aga täna seda õnne polnud. Või noh, üürikeseks ajaks oli ja sedagi läbi pilvede. Igatahes, Sofi on üllatavalt hästi ise end treeninud. Pole kunagi õpetanud teda ratta kõrval jooksma, aga super hästi oskab. Käsklustele kaa hästi allub - "oota", "lähme-lähme" e. kiirendus, "parem, vasak" e. pöörded, mis tahaksin talle selgeks teha:). Väga rahul temaga, hästi tajub tempomuutusi, ootab ja üldse tubli koer! Nagu ikka:).






A&S

KK võistlus agility platsil pole hea mõte

Läksin kohale ja teadsin, et head loota pole - koer loid, kontaktitu. Maiust väga hullult ka nagu tavaliselt ei tahtnud. Muidugi ma ei süüdista teda, arvestades, et kohale sõitsime ühistranspordiga 45 min, rõve sopane ilm preilile ei kõlba + kell oli pool üheksa ja nüüd peab veel võistlema?! Tundub, et Sofi tahtis vaid enda sooja, pehmet, ilusat, hääd pesa:).

Enda silme läbi: Raport kena, kontaktis. Kõrvalkõnni ajal oleks tahtnud koera kõrvast korra tõmmata, ala vaata nüüd otsa. Tajus tempomuutusi, kuid jooksult aeglasele läks liiga ette, kontaktitu ja kuna ta nii täpselt traavib ebamugavas kauguses, siis pöörded tegin kõik koerale sisse:D. Istuma jäämisel ilmnes terve võistluse häbiasi e. punktide lammutaja. Koer ei taha kõrvale istuda! Seisab ja vahib mulle otsa, "Ma ju seisan ja olen kontaktis, anna ometi käsk." Ja siis ma koguaeg korrutasin seda kõrvalkäsku seal, ise vahepeal tõesti naerdes:D. Muu oli istul kena. Lamamine, hakkas ennetama, aga suutsin päästa. Jäin täpselt ennetuse ajal seisma ja andsin lama. Tegelikult ei tahtnud nii teha, aga refleks. Niiii tahaks sellest kombest lahti. Siia tulemine jälle blokk ees. Teist võistlust järjest. Teise lisakäsu peale ootas veel 3 seki, hakkasin juba uuesti hüüdma, kuid enne andis koer järele ja tuli mu juurde:D. Kõrvale jälle ei tahtnud õigesti tulla. Tõke - ilus, sest see seostub platsiga, agility ju! Ja seal oli ainus kõrval millega rahule jäin. Aga ise võtsin punkti alla, andes alguses käsu kõrval ja enne liikumist hopp. Toomine - tubli, tõi!:) Ette ei istunud, kõrval pähh, ennetas. Aga ikka tõi. Kohale - kõrvalasend jälle annab soovida, lamas hästi, ootas ilusasti, siia mõnus, kiire. Kõrvale lisakäsuga, tahtis mu ette JÄLLE lamama tulla, nagu EBÜl. Võtsin kõrvale ja no see pilk, kui ta mu kõrval seisis on ikka meeles!:D Nii nunnu ahistatud altkulmu "PLEASE!" vaatamine:D. Mõned vist naersid ka seal, kui nägid, et koer hakkas tibusamme kotini tegema. Mingi ime peale istus, kohe kui viipasin, oli koer läinud ja kotil. Hiljem oli tore saada Pillelt ilusa kiire mineku eest kiidusõnu:D. Püsilama, jälle lisakäsud kõrvale... Ahjaa, siis see oli poomi lähedal ja koer vaatas sellise borderi pilguga seda algul, et "Ohjess, hakkamegi agilityt lõpuks tegema! Oli seda jura enne vaja siis?!" Õnneks, õnneks, ta ei läinud, küll vahtis ringi ja eriti poomi. Lamas ära, tõusis teise kõrval peale.
Arvamus: MR

Kohtuniku silme läbi: Autasustamisel ütles, et kõik oleks eksami läbinud ja näha, et trenni tehtud. Ja igaüks teeb enda krutskeid:D.

Raporteerimine+hambad - 10/10
Kõnd rihmaga - 10/15
Istuma jäämine- 6/10
Lamama jäämine+juurdetulek- 13/15
Tõke- 9/10
Eseme toomine- 10/15
Kohale saatmine- 12/15
Püsilamamine- 8/10
Tulemus: 78 p, hinne "HEA"(ma hindamine)
3.koht(4-st).

Positiivne ülla-ülla:).

Edasine treening: Nagu arvata, suur tähelepanu kõrvalasenditele. Kontaktiharjutused ja istuma õppimine tuues + too kinnistamine. Kõrvade puhastus:D. Siia harjutused jalutades. AGA - nüüd otsustasin, et valin miskit rahulikumat ja vähem närvesöövat - agility ma võistlused. Seal ma peaaegu kunagi ei närva:).

PS: ma siis mitteametlik:).

A&S

IPO koer

Šnautser IPO koerana oleks ülimalt vinge! Tšehhi(vist) üliheas kennelis Alarm Beskyd kusjuures ongi üks keskmine šnautser, kes kaitset teeb ja täitsa edukalt. Täna siiski kaitset ma tegema ei hakanud otseselt:D. Nii häbi kui see ka pole, siis täna KK trenni ei läinud, sest avastasin just enne trenni, et ma ei küsinud raha vanematelt... Ja nii ei saanudki minna:(. Ehk ongi hea, kui Sofi enne võistlust puhkab ja nagu enne eksameidki muudele asjadele keskendub:). Siiski tegevuseta ta ei jäänud. Kodus loodetavasti sain talt selle ennetamise asja välja treenitud. Muidugi kindel olla ei saa. Igatahes tegin seda nii, et võtsin kõrvale rihmata. Kõrvalkõnd ilus, jäin seisma ja andsin käskluse "istu". Eemaldusin, jäin 10 sammu kaugemal seisma, tulin tagasi, tegin ringi ümber koera ja võtsin kõrvale + kiitus. Nii, siis samma kohta, kust istut alustasin. Ei tahtnud teda lamama panna, vaid hakkasin kõrvalkõndi tegema. Ennetas... Kaks korda, EI ei aidanud. Niisiis toppisin talle maiuse nina alla, ta ei pööranud muule tähelepanu ja liikusime kohast, kus ta enne istus edukalt mööda. Siis kiitsin ja alles pärast märkas Sofi, et olime kohast üle läinud!:) Aga õues peale istut ta ei ennetanud...:) Loodan, et see pole juhus. Püsilamamine oli OK, loodan, et ka see polnud juhus:D.

Õues siis üritasin ta nina testile panna. Ja sain veel ühe äärmiselt toreda asja osaliseks! Miks mulle šnautserid meeldivad? Sest nad oskavad üllatada. Sofil on üks KK-3 element nüüd selge:D. Ehk püsilamamine ilma perenaist nähes. Mõtlesin, et proovin, mis teeb, panin ta maja nurga taha üksinda lamama ja läksin maja teisele küljele OTSI osa ette valmistama. Mis tegin - viineri otsaga tegin täpikesi teeplaatidele ja õnneks olid need näha, niiet sain jälgida kas koer ikka liigub nina kasutades edasi. Tagasi tulles Sofike lamas!:) Andsin talle siis viinerit nuusutada, viisin esimese täpi juurde ja andsin käskluse "otsi". Täitsa hästi läks mööda teed, kuigi peab tunnistama, et pidevalt kaotas jälje ära ja vajas koguaeg julgustamist. Kui viitsin, tahaks teda kodutreeninguga ehk kunagi ilusasti jälge mööda otsima ka panna:D. Pärast mängisin, korra lasin tuua ja tegin sama harjutust mis Mona siin(http://toru.ee/view/4c3269963666) teeb. Ainult ta ei tee seda nii sujuvalt ja kiiresti, kui Mona:D. Ja ärge pange mu kiljumist tähele - täitsa jube kusjuures, kui koer massiga tõmbab:D.

Meie järgmine siht peale KK võistlust on vaid Brigittale ja Annelile teada - salaplaan, et keegi seda ära ei varastaks, hoian saladuses ka edaspidi:D.

Aaa, üks asi veel - ammune video Sofukeset 3 agility tõket tegemas. TAKO hallis, kui korra koertekaga selle üürisime, koerteka omad kindlasti mäletavad, eks?:D http://toru.ee/view/aeeafc268b63

Ja pildike sellest kaitse šnautserist Tšehhis:



A&S

Agility trenn 07.06.2010

Nagu arvata oli, ei viitsinud koer eriti midagi teha. Ta oli lihtsalt nii väsinud Kenzoga 2 tundi ringi jooksmisest. Sellegipoolest algus oli vähemalt kena - aeglasevõitu küll, aga korrektne:). Ehk juhtimine tõketel. Kõige rohkem olen rahul rõngaga, mida teist trenni järjest ta hästi kõrgelt hüppas. Algajate slaalom oli ka vaadatav ja poom oli kiire:). Poom on talle eriti meeldima hakanud. Loodan, et järgmine trenn on Sofi entusiasm tagasi ja seega ka kiirus:).

PS: Reede osaleme A-koera mitteametlikul KK võistlusel. Eriti midagi loota pole, võistlejaid 5 ja Sofi pole kaua normaalset trenni saanud...

A&S

Šnautserid

Käisime Kenzoga jalutamas:). Sofi on läbi täiesti, ei tea mis ta õhtu AG trennis teeb:D. Aga igatahes oli tore, kui välja arvata paar momenti, kus koerad sigatsesid või tegi seda vaid üks koer;).


Piltide eest müts maha Brigittale:)
A&S

Õhtune KK trenn

Mõtlesin, et teeks trenni ja esimest korda ka filmisin. Koer oli üpris tubli tehnilise pealt, va see, et ta ennetab käsklusi. Kõrvalkõnni ajal jääb vahepeal taha, vahel isegi seisatab ja ootab käsku. Seda sellepärast, et olen nii palju rõhku liikumiselt seisma/istuma/lamama jäämisele pannud. Nüüd igakord trenni tehes ajan järjekorra täitsa sassi. Lamamisel siia ei kutsu, vaid seismisel. Alati peale liikumiselt elemendi tegemist teen ka kõrvalkõnni üksi otsa, et ta ei jääks toppama. Tegin kõike rihmata ja hiljem proovisin rihmaga meelde tuletada kiireid pööreid. Rihmaga meeldis mulle ta kõnd väga:). Siia tulek 50 sammu kauguselt oli mõnusalt kiire ja istus ilusasti ette. Elementide ajal oli energiline. Kohale saatmine tubli, seda ka häirijatega. Nimelt jätsin singi nähtavale ja võetavale kohale, hiljem mõtlesin, et hea ongi! Segaja olemas. Vahepeal ikka läks nuuskima, aga kutsumisel tuli tagasi ja EId võttis kuulda. Nüüd, see on lihtsalt lihvimise töö, aga lõpus võtsin julguse kokku ja tegin ainsat elementi, mis lahutab meid KK-2 eksamist... TOOMINE. Appi, ma pidin vist rõõmust nutma hakkama(uskuge või ei, mul on seda kirjutades rõõmupisarad silmas:D)! Vaadake ise:



PS: Ma näen kahtlane välja koera kiites, ärge imestage:D

Üks nunnu suvealguspilt

Hiiumaal siis, öösel. Kohe näha, et koer ja perenaine sarnased - kumbki ei viitsinud põrandalt tõusta.

Aga põhiline on, et SUVI on käes! Imelik, pole üldse säärane tunne... Ehk jõuab augustis sõnum kohale:D.

Täna proovisin koeraga esimest korda ostetud tunneleid. Kokku 2 tunnelit, üpris mõnusa pikkusega ka, maksid 298.-. Niiet, kõik, kellel tunneleid vaja vutt-vutt mustika prismasse! Kui seal veel on neid... Juba pikemat aega käin aias puutööd tegemas ja värvimas. No loomulikult koera jaoks! Ehk ehitan tõkkeid - tavalisi, rõngast ja kaugust. Muidugi asi ei edene eriti. Aga tore uudis on see, et kui see rada kunagi peaks valmis saama, siis meil aed on üpris pikk ja seal siis selline korraldus tulemas, et:
Aia eesmine osa on nn iluosa, ehk kena muru ja lillede ja muu sellisega. Tagaaia poole peale ehitatakse kuur, et oleks hea asju võtta(nt rattaid), kuid samas, et vargad ei näeks seda hästi. Ja siis! Selle kuuri taha jääb mõnusalt lai tühi plats! Ja emmeke lubas, et see saab siis Sofi trennide kohaks, ehk üritan sinna raja püsti panna. Kuna Sofi on trennidest kiire tüdineja, aga kui vähe teha, siis fännab, üritan asjad nii korraldada, et kord nädalas õige trenn ja kord nädalas kodus juhtimine ja kiirusharjutused(+ hiljem ka südikus e. maxi ametliku kõrguse harjutamine ja ettevalmistamine).
A&S

Hiiumaa trip

Nii ruttu, kui see hakkas, see ka läbi sai:(.
(1.päev) Hommikul ärkasin ülesse, pakkisin viimased asjad kotti ja vutt koeraga bussi, kust maha tulles nägin kahte õpetajat:D. Sofi loomulikult suur vaatamisväärsus ja klassijuhataja alguses sõelus sinna-siia, et Sofit ja Flammyt ikka paitada:). Sadamasse sõitsime minibussiga, kus koertel oli ruumi liikuda ja mõnus magada. Kohale jõudsime lausa kahtlaselt ruttu, natukene tegin Sofiga õues trillala trenni aka üle jala hüppamist ja jooksmist:D. Tüüp oli mõnusalt kiire(see siis enne reisi:D). Meie õnnetuseks Martaga sattusime praam Muhumaa peale, mis pole just kõige koerasõbralikum, mispärast reisisime ka väljas. Sõit venis küll, aga Sofi näitas jällegi enda
armastust tuule vastu üles:D.

Heltermaale jõudes suundusime kuskile... ööm, ma täpselt ei mäletagi kuhu, sest käisime kahe päevaga u. 10 vaatamisväärsuses:D. Mäletan ainult, et vaatasime ülivinget mõisa, mis meenutas lossi, tegime seal u tunnise ekskursiooni ja räägiti meile sealsetest kummitustest ja siis loomulikult kõik hoidsid kohe kokku ja nagu tüdrukud ikka(va poisid exole:D) karjusime ka suts:D. Aed oli ka kena seal. Tegelikult see mõis on kool!:) Lahe. Siis selveris käisime süüa ostmas ja rannas käisime ning ahjaa, Sääre tirpis ka!:) See on selline 3 km väljaspoole Hiiumaad ulatuv maariba. Sofi oli nagu 10a koer seal:(. Palavus tegi oma töö ja juua mul ka parasjagu polnud. Kui selveris käidud, asjad ostetud, sõitsime RMK majja Ristnasse. Seal ööbisime ja mängisime palli ja kaunistasime kuuske:D. Sofi oli jälle omas mullis, nuuskis ringi, nn kadus vahepeal ära, aga loomulikult tagasi tuli. Õhtul läksime randa

ja seal tuli alles elu sisse. Käisime Martaga korra ruttu karastamas ka ära, sest kui vees kaua paigal seista, siis jalad külmuvad tuimaks:D. Tagasi jalutasime vist 4 km? Siis grillisime vahukomme, Sofi sõi pekitükke kuskil põõsas ja kõik olid happyd. Öösel jäime magama, sääsed toas... Sofi siiski jagab karjastaatust ja voodisse ei tulnud ka kutsumisega, vaid tuli lihtsalt voodi kõrvale magama ja pai nuruma.

(2.päev) Suht ebamugav öö oli, ei saanudki nagu õigesti magada. Ära söödud ka olin. Koer ärkas kell 7 ja hakkas siis koguaeg mind äratamas käima, ma siiski põõnasin 9-ni e. äratuseni:D. Sõime hommikust, koer nälgis, sest arvasin, et eilne pekikogus tegi enda töö. Jõi ja käis ise väljas. Asju bussi viies sain teada, et Sofi on ikka üks kasulik koer. Maja oli nii omaks võetud, et naabri hall väike koer, kes eilne päev, kui rannas olime, oli liha varastamas käinud, oli Sofi poolt kiiresti aiast minema aetud ja jalad pidavat tal ikka kiiresti käima:D. Minu imestuseks tuli mu koer ka tagasi ja ootas mind väljas rahuloleva näoga. Läksin seest kaamerat tooma, koer sabas, tulin tagasi välja ja ohhoo! Teine, u isase saksaka mõõtu koer, kes päev enne oli Sofi peale kisa tõstnud ja ähvardanud, oli aias. Sofi jälle jooksis ruttu-ruttu patrullima ning vanapoiss pidi ka ära jooksma šnautseri urina saatel:(. Alguses vaatasin, et mu koer ei tulegi tagasi, hakkasin juba järgi jooksma ja jälle nägin tema jolly facet nurga tagant jooksuga tulemas:). Saime bussi, käisime risti-ja rebasemäel, rannas, kus Sofi kuulekus oli nulllllllll(või miinustes), mis ajas mu enda närvi ja vihaseks-.- . Sõime Soera Talumuuseumis, mis on teine koht mu elus, kus olen söönud paremat toitu, kui mu ema teeb:P. Esimene loomulikult on mu lemmikmaa Norra:D. Ja peale seda läksimegi praamile:(. Ahjaa, käisime Hiiumaa "Eiffeli torni" ka vaatamas - väga lahe ühe mehe poolt tehtud ehitis!:)


Nüüd siin siis põõname pooleldi:D. Koer on küll läbi.

A&S