Õudusunenäod

Tegin eile Sofile väga pikka ja väsitava trenni. Liikumiselt 'istu' öeldes ta seisis. Kui ütlesin 'seisa', siis istus. 'Lama' peale seisis. Tõepoolest jõud on otsas, lõpupoole natukene hakkas tulema juba, aga üleüldiselt olen vist kõrvalkäigu ka ära rikkunud. Ning näen juba õudusunenägusid BH tegemisest :D.

Natukene rõõmsam teema on see, et Sofi oli eile jälle õnnelik ila-mudakoll :).