Jalutama!

Oh sa mu meie, Mona muutis Sofut. Plika tahab nüüd ise jalutama. Sigalahe :).
Varsti-varsti ongi juba näitus. Hakkame vaikselt valmistuma, pügalasse peaks aeg kohe kirja saama ning näitusetrennid ootavad ees. Ei jõua ära oodata :P.


Ning Sofi figuur on hetkel selline:

Trimmis

Täna sai Monaga jälle palju jalutatud ja mängitud. Jalutasime mu koju, sest tahtsin koolikoti ära panna ja Sofi võtta. Kuid :(. Sofi juba kolmandat korda nädala jooksul oksendas ning kuigi ta tundis end enne ja pärast hästi, jäi ta koju. Ei teagi mida arvata sellest... Õnneks ta tunneb end hästi, sööb, joob ja asi tundub korras olevat.
Sof sai nüüd õhtul enda ringi käidud ning täitsa korralik tempo oli :). Kuna oleme palju jalutanud ning füüsist arendanud, siis täna avastasin, et lisaks ta ilusatele taganurkadele on ettepoole täitsa korralikud musklid tulnud. Super, veebruariks loodaks tippvormi :).
Viimane video Vegases, mis suri nüüd vist lõplikult mul ära... Pole aimugi kust uue saan :(.

Motivatsioonitrenn töötab?

Tänane jalutuskäik algas sellega, et läksime jälle Sofiga Mona juurde, jalutasime Hiiu koerteplatsile, kus seekord nägime rekordarv 4 koera! Sofi suutis kiirelt kõik inimesed ära võluda, joostes enda rõõmuringe ühe koera juurest teiseni, samas kui Mona hoidis kõrvale ja üritas Sofi tähelepanu võita. Hiljem mängisime ja tegime trenni platsil ning siis tagasi koju (teel 7 km - läksime platsile suure ringiga).

Tegelikult tahaksin hoopis rääkida motivatsioonitrennide teemal. Kuigi oleme vaid 3 teinud kuu jooksul, ning needki lühikesed hoidnud, on Sofi entusiasm ja kiirus juba märgatavalt kasvanud. Üks põhjuseid miks ma koerteplatsile tahtsin minna, oli sealne poom - proovida mis Sofi arvab sellest. Kutsikana käisime iga päev Hiiu koertekal sotsiliseerumas, aga ajapikku on koht Sofile võõraks muutunud ja ei ütleks, et ta seal end turvaliselt tunneks. Mis on seega super koht tema agility kiiruse kontrollimiseks.

Esimesena tegin Monaga poomi. Panin targeti lõppu ja oh sa! Puutuski, ilma erilise väljaõppeta. Poom oli väga kiire, nagu alati - järgi ma igatahes ei jõudnud.
Sofi oli kogu see aeg lahti ja jälgis tegevust. Kui panin Mona kinni (ning ta näitas enda suurt soovi veel joosta haukudes - jess, super segaja!) ja Sofi võtsin, hüppas koer üles-alla! Proovisin siis lõpuks poomi ja jooksiski ning täitsa kiirelt! 1 kontakti võttis üle, aga teine oli ilus. Väga rahul temaga.

Muide, avastasin täna loomi jälgides, et Sofile istub kahe koera elu hästi. Kuna ta soovib minult tähelepanu ja ma suunasin seda päris palju hoopis Monale, sest ta on üks Duracelli jänku, siis hakkas S kõvasti pingutama - mängis, kui pakkusin, näitas soovi töötada iga kord kui tema poole pöördusin ning tundub, et lõpuks jäi talle üks positiivne mälestus võõras kohas töötamisest :).

Lisaks jalutades ei lonkinud ta mu kõrval, vaid käis terve tee Mona kõrval, minu ees, nii, et rihm oli pingul! :)

Natukene "nalja-pilte" (rõhk positsioonidele, mitte kvaliteedile, palun :)):

Rabas

Kuna Kristin on puhkusel, siis jalutan ka Monaga kuni 28.jaanuarini :).
Täna sai 15 km jalutatud.
Lähedal paugutati, Mona oli täiesti ükskõikne ja jooksis terve tee pidevalt :D. Sof tundus ka juba kõvasti kindlam paukudele, mis on hea.
Sof oli enamik ajast flexi otsas, Mona aga koguaeg lahti, kuna ta kuulas ülihästi sõna, aga Sofi suutis korra lausa "break-escape" teha :(. Õnneks sain ta kätte vorsti abil ja jätkasime teekonda.
Mona pärast ei tahtnud eriti koju jääda :(. Aga noh, homme jälle jalutama!

Motivatsioon 3

Ei ole enam nii kerge, nüüd ka natukene slalli (mis ilmselgelt lumes ei seisa) ja pöörded ehk meie suur komistuskivi. Nimelt ei salli Sof pöördeid ja seal läheb kiirus tavaliselt ära.
Peaks mainima, et lõpuks sai maiuseta joostud! Nii, et näitasingi, et käes pole midagi ja super jooks oli! Sofi on tõsiselt nautima hakanud agilityt kodus ning peagi sooviks meie radu pikendada.
Sofi oli kiirem kui eelmised korrad ja olen rahul! Mina muidugi koperdasin nagu loll seal lumes ja tegelikult kukkusin üks kord ninali ka lumme, Sofil oli nalja nabani (ehk ta tuli mind parastavalt togima).

Sünnipäevalaps!

Sofil täitus täna kuues eluaasta ja seitsmes võib alata!
Mis ma oskan öelda? Veel üks aasta koos selle laheda ja omapärase Loomaga mööda saadetud. Võiksin rääkida nagu iga aasta, et Ta on väga-väga super tähtis mulle, aga arvan, et kõik teavad seda juba :).

Seega lihtsalt väike austusavaldus Tema vastu: 6 aastat tagasi sündis Ta siia ilma ja Talle astuti kohe esimesel päeval sõnaotseses mõttes peale. Kuid Ta on alati end läbi võidelnud rasketest olukordadest ja ei lase end peatada tagasilöökidest. Ning Ta on mulle sama õpetanud.

Seega! Palju-palju õnne, Sulle, mu kallis Koer, Parim Sõber, Kuulaja ja Õpetaja.

Oled väärt neid seajalgu, mis Su ilusad silmad põlema panevad :).

Talv on lõpuks käes?!

Mu sigalind ei saaks rõõmsam olla!



Uus kaamera teeb täitsa head tööd.