Lugu sellest, kuidas Sofi tõi

(Romaani vormis)

Ühel ilusal, päikesepaistelisel päeval, kus Sofi oli näljane ja igavles, sai ta võimaluse end proovile panna. Äkitselt ilmus ta nina alla pehme hantel, mis lausa karjus: "Too mind, too mind!". Viinerid kaugel, perenaise käes, hüüdsid seda sama. Sofi ei suutnud seda uskuda - kas tõesti võib see kõik viia söögini? Nii kergesti? Otsekohe jooksis ta halli hantli juurde, võttis selle enda hammaste vahele ja jooksis tagasi perenaiseni, kes tundus olevat rahul. Just olles valmis enda saavutuse eest tasu küsima ning asja perenaise jalge ette maha pillama, vehkis too kätega ja karjus: "Hoia! Istu ja hoia!" Mida?! Järjekordne käsklus. Kuid teades, et parem kõik, kui mitte midagi, jäi Sofi perenaise ette seisma, istus maha ja hoidis hantlit kannatlikult suus, kuni tuli "anna" käsklus. Justkui oleks hakanud viinereid sadama!! Muudkui sai toodud ja söödud! Ning kõik oli nii lihtne ja selge korraga. Polnud vahet, kas pidi perenaise juurde jõudmiseks üle tõkke hüppama või lendas hantel liiga kaugele - Sofi suutis alati viinerite jutu järgi kõik õigesti teha.

Kas tõesti koidab aeg, kus Sofi oskab perfektselt, ilma abita tuua, juba ukse taga?

Pilt: Regina

(To be continued...)

Keila Match Show

Eile käisime Keila Match Showl.
Üritus oli väga vahva ja mõnus nagu ikka matsukatel kombeks.

Ringis saime sinise lindi ning hiljem sinistes ülepõlve koertes IV koha. Hiljem öeldi, et Sofi jooksis väga hästi ja lausa tundus seda nautivat :). Nii armas, et ta nii tubliks on läinud, ta kohe tõsiselt üritab koguaeg.

Hiljem võtsime osa trikivõistlusest ja seal oli ta ka väga tubli. Tegime klassikalist üle Neti hüppamist, seekord küll natukene nihu läks asi, Sofi hüppevõime pole ikka see, mis ta kunagi oli. 3st korrast kahel hüppas küll üle, aga vaene Neti sai tunda Sofi käppu seljal. Kohale me ei tulnud.

Varsti lõppeb see jama, nimega kool, ära ja siis saab kõike ägedat teha!

Aegna [HD]

Aegna

Peale väsitavat ja väga kahjuks madala osavõtuga pontukat, läksin koju asju pakkima ja Sofuga saigi varsti auto peale mindud. Sõitsime Rohuneeme sadamasse, kust saime edasi juba hõljukiga Aegna saarele. Sofi see aasta ei olnud väga suures vaimustuses hõljukist, aga täiesti arusaadav - ilm oli väga külm, Sofi karv lühike, me olime enda korda ikka päris kaua oodanud ja tugev tuul ajas veel rohkem külmetama. Pealelaadimise ja mahaminemisega ka probleeme polnud, 20 kg traksidest tõsta ei olegi nii hull kui võiks arvata :D.

Igatahes jalutasime edasi enda kämpingute poole, kokku veel 11 teise koeraga. Sofi ja Mona olid nagu juba traditsiooniliselt kämpingukaaslased ilma teiste koerteta :D. Pikk jutt lühidalt - jalutasime palju, lahti sai koeri küll kahjuks hoida ainult ühes rannas (kitsetalled ja pardipojad mujal) ja öö oli põrgukülm, kuna tuli välja, et meie kämpa radiaator ei töötagi eriti :D.
Sofi oli super tubli - kuulas sõna (see aasta üldse ei kasutanud maiust), ei läinud omapea uitama, küll aga mängis vaid Mona ja Mafiga või loomulikult oli mul koguaeg külje all, kas siis päevitamas, süüa lunimas või mida iganes :D.

Ja kirsike tordi peal oli muidugi see, et Aegna on ju ainuke koht, kus Sofi saab voodis minu kaisus magada :D. See aasta oli see eriti kasulik - kuigi mul oli endal paks magamiskott kaasas ja lisaks veel sealne tekk magamiskoti peal, oli ikka väga külm. Seega Sofiga saime mõlemad sellest kasu - tema minu külje all, teki ja igaksjuhuks ka mu pusa alla mattunud ning ise olin ka tema ümber keras :D.

Hr. Kepike perekonnast Bakter

Sofi põies on suurema tõenäosusega kepikese moodi bakter, kellest peaks lahti saama 2 nädala antibiootikumi kuuriga.

Samas on Sof kuidagi apaatsem viimasel ajal, seda just sees - õues, eriti jalutades, liigub küll ja isu on hea. Loodetavasti on asi vaid selles, et sees on palav.

Lisaks kõigele on Sofi see aasta koos Cocoga Pontu Show 2012 plakatikuts :). Sofi ise käppa ringi ei tõsta see aasta, kuna endal ringikorraldajana käed täis.

Küll aga veedame peale Pontu Show'd Sofiga (+veel 12 koera ja palju inimesi, lapsi) kolm päevakest Aegnal :).

Nüüd aga pildid nunnust.

 Selle pildiga oli naljakas lugu - nagu näha, siis pildistasin täiesti murumadalalt. Panin siis kaamera maa vastu ja ilma, et oleks näinud midagi, klõpsisin. Iga kord kui vaatasin tulemust, siis Sofi vaatas mind ja kui kaamera tagasi maha panin, siis vaatas seni kaamerasse, kuni "klõps" käis. Super modell ikka :D.

Tagasi kliinikus

Käisime neljapäeval testidel siis.
Esmalt tehti ultraheli, siis võeti põiest proovi nõelaga ja saadeti veel välja kulbiga veel proovi võtma. Tagasi tulles tehti veel üks ultraheli. Õnneks tundusid neerud korras ning põis ei tundunud ka korrast ära, aga proov ikka näitas põletikku. Tulemused (kas on mingi bakter ja vaja antibiotsikuuri) tulevad alles nädala pärast.

Sofi, rumal koer, suutis aga enda kõhu punaseks ja natukene katkiseks lakkuda. Puhastasime haava ära, geelitasime ära ja nüüd lippab enda steriliseerimiskostüümiga ringi.

Muidu on kõik nagu korras. Isu on ulmeline, trenne oleme ka teinud ja ta on väga püüdlik. Muidu peaks ta kõrvalkäiku hakkama normaliseerima, kuna Sof arvab pidevalt, et peale 10 sammu tuleb kohe kindlasti istuma jääda. Miks tal peab niiii hea mälu olema? :(

Kohale minekut tegin maiusega ja sain selle väga kiireks. Üks siia tulek oli ka väga-väga kiire, see oli super vahva. Istuma ja lamama jäämised on superhead ka. Tegin väheke nalja - panin Sofi püsilamamisse, mida ta pole teinud vist sügisest saati. Jooksin siis aias ringi, kaugele ära, tagasi ta nina alla, hüppasin tast üle - kõike ikka vaikuses või naerdes, et keerulisemaks see talle teha :D. 5+ - väga tubli tirts!

Sofil on viimasel ajal naljakas komme enda pesamaterjal kausist välja ajada ja seda padjana kasutada. Meganunnnuuuu :D.