Kolmap&neljap&reede

Põhimõtteliselt kolmapäev käisime lihtsalt koertekas. Praegu käib seal trikkide õppimine. Sofuga tegin tagurdamist suts. Siis kui isased hakkasid tegema, pidin Sofuga minema tahapoole ja ma kutsusin ta diivanile istuma, kuna eriti ruumi polnud ja nüüd on täitsa hambad, kuna koer arvab, et diivan on nüüd OK ja käib sellel jälle, kui kedagi kodus pole! Täitsa lõpp, kui ruttu saab halvad asjad selgeks:D. Ta on master ka juba toidu ülesleidmises, selle varastamises ja süütu mängimises. Igatahes koertekas oli ta muidu täitsa tubli. Neljapäev käis Sof aga pügalas!:) Päris paljaks siiski ei võtnud, kuna oleks külm, aga näitusetrimmi sai tšikk peale. Kui koju läksime(meil traditsiooniks koju minnes alati metsas joosta), siis ta polnud üldse entusiastlik rihma pärast. Kuid kui ma ta lahti lasin, siis vauu! Ta jooksis kindlasti kiiremini, kui border agilitys, miks ta ei võiks seda kiirust koguaeg näidata?:D Muidugi siis sai palju-palju rõõmuringe tehtud jm:).
Ja täna tegime klõpse veits ja niisama Sof läheb hulluks igavusest, kuid homme hommikul põnevust juba jätkub! Marta filmib ka homme - lähme koos. Issand, kui hea, kui on sõbranna keda piinata oma närvidega:D:D:D. Aga natuke pilte ka siis preilist:

Trenn

Eilne agility trenn läks tegelikult aia taha, Sof oli suht apaatne. Kontaktid võttis ilusti, kuid mujal munes. Sellegipoolest rääkisime treeneriga ja ka tema leidis, et paneksin Sofu A1te laupäevasele eksamile:). Niiet laupäevaks on mul emotsioonid juba ette teada - hirm, rõõm, põnevus, masendus:D. Loodan et väga hätta ei jää rajal ja koer ikka jookseb. Tammiksalul muidu päris keerukad rajad ju... Kuid veebruaris tuleb Eestisse väga super radadega kohtunik, sinna oleks suur soov minna:). Eks näis kuidas üldse läheb.

Toomine vol 2

Täna uuesti klikkeriga trenn. Üritan mitte iga päev teha, et asi ikka hea talle oleks:). Täna oli ta ilmselgelt asjast rohkem teadlik ja lõpus ta juba hakkas tasakesi väga vähe hantlit hoidma! Igatahes trenn läks kokkuvõttes hästi. SK käsklused istu-lama-seisa-istu jne on ka suht hästi kinnistunud. Enne ta nagu üldse seisa peale ei reageerinud, nüüd ajab kohe püsti. Väga hästi võtab viimasel ajal õppust(ptui-ptui-ptui). Seejärel mängisime väljas kõik enda mänguasjad läbi:D. Või noh, kõik normid. Sofu lemmikuteks on nuts, palllllll(just see, mis ta ise võitis ja mis piikusb, ta on nii hull selle järgi!), nööriga pall. Ma tegin talle just hiljuti rihma(millega eile ka jalutasime, täitsa OK ja tugev on seni), mis on mõeldud mänguks, ehk siis asi on punutud agilityrihmaks ja motivatsiooniks, kuid koer kõhkleb - nagu tahaks mängida, kuid see ju rihm! Loodame, et saame motivatsiooni ülesse. Igatahes Sof tegi kõvasti trenni igale poole joostes, küll köie, küll palli järgi:D. Hakkan ta enesekindlust aias väljapool tõstma, mägides ka tänaval. Võimalusel ta läheb tagasi aeda mänguasjaga, kuid tööd veel on, tahan ta enesekindluse tänaval sama uppi saada, kui aias. See aitab kiirusele kõõõõvasti kaasa. Nt kodus teeb ta agilityt üliülikiirelt ja siis Luige võistlusel ta oli väga ebakindel ja sellepärast traavis ka... Igatahes palju tööd on veel ees.
Ja siis kummitab küsimus . A0, A1? 1 või 2 rada? Suggestions pleasseee!:)

Crying for help with the question,
Assu

Toomine nullist

Kuna Sofi ikka ei taha puust aportit tuua, siis alustasime täna kõike uuesti. Seekord selle meetodiga:

Jõudsime sinnamaani, kus koer tasapisi juba hakkab aportit suus korraks hoidma.

A&S

Üllatus-üllatus ehk Sofi sünnipäevapidu

Sellist pidu pole ikka ammu olnud:D. Sofi külalisteks olid Mona, Kenzo ja Robi, seega 4 vahvat tegelast alustasid jalutuskäiku meie aiast. Esimene teeots oli suusarajal paar kilomeetrit, kus koerad nii mõndagi närvi ajasid:D. Kui meilgi närvid krussis olid, siis pöörasime väiksele vaheteele ja suundusime tagasi kodu poole. Kadaka ristmikku jõudes pöörasime aga Tähetorni hotelli poole, kust keerasime metsa. Kusjuures oli seal isegi üllatavalt hea rada sisse tambitud:D. Jalutasime veel paar kilti ja alustasime enda koduotsingut. Päris koomiline vaatepilt võis autojuhtidel olla, kui 4 last hüppasid kuskilt pärapõrgust koos koertega metsast välja ja hakkasid teed ületama:D. Kuid, lõpp hea - kõik hea.
Kodus panin suuuuuurel tordil(koostisained: sai, maksapasteet, juust, või, hapukoor, koeraküpsised, sink - oh, vaene Kennu!:( ) küünlad põlema, kõik õnneks nägid läbi akna seda, sest väljas põlesid viiest vaid kaks:D. Sofile lauldi ilus "Palju õnne sulle...!" lauluke ja nii hakkasingi torti lahti lõikama. Kahjuks on koerad ääretult leidlikud, kui asi puudutab toitu ja nii lükati mind, niiet tort kukkus lumme:D. Kummuli ikka. Sofi loomulikult jooksis turbol seda hävitama(2 päeva ju söömata(ma pole piinaja, ausõna, kuid ma arvestasin tordi ja küpsistega)). Kiirelt sain tordi tagasi taldrikule, vaid lumine oli teine. Seejärel lõikasin kõrvalises kohas selle lahti. Veerand(ehk papptaldrikutäis) Monale, veerand Sofile, veerand Robile, veerandist veerand Kenzole ja veerandist kolmveerand veerandi ära söönud koertele. Saite aru?:D
Peale seda mõtlesid inimesed nende toas ootavast kuumast kakaost. Esialgne plaan oli, et Mona ja Robi jäävad õue ja šnautserid tulevad tuppa. Kuid kui Robi ja Mona end sisse pressisid(kedagi nkn polnud ju kodus), siis andsin alla. Niisiis püherdasid neli koera meie anti-karvamajas:D. Jõime kakaod, tõstsime Sofit õhku, avasime kingid ning sõime porgandeid. Just kui Mona oli minema läinud ja ma mõtlesin, et helistaks isale, et teada saada, kas meie väike reegliterikkumine on ohus, astus lgp. härra tuppa. Võite ette kujutada mu pikka hobusenägu ja räiget pugemist ning kõigi välja ajamist:D. Väljas koerad veel mängisid, Robi avastas kastraadina lõpuks ka emaste võlu. Niisiis kui ta oli väsinud(ehk lollitas) mõtles ta Kennuga(kes samuti Sofit väga armastab) möliseda. Õnneks miskit hullu polnud. Lõpuks olid kõik ikka sõbrad ning varsti sõitsid külalised ära. Sofi on enda kraami üle väga õnnelik - elu esimene koerašokolaad! Juhhu, jumal, mitu aastat ta on sellist asja nurunud:D. Pedigree maiused, trennimaiused, advance medium toit, väga lahe kollane nutsu-sarnane mänguasi(funfunfun!) ning ülinunnu koerte "ehe" kondike. Nii armas on viimane:). Aitäh kõigile, super kasulikud kingid!
Minu päev aga polnud kaugeltki läbi. Kuigi ime oli ikka küll - ma ei kuulnud ühtegi pahandavat sõna issi suust!! Ta isegi ei küsinud seletust. ta oli veel väga lahke mu vastu:D. Sellegipoolest võtsin terve alumise korruse+ trepi tolmukaga üle, esikusse lasin õhuvärskendajat(märja koera hais:D), tõmbasin viimase mopiga üle, pesin kõik nõud ära, viisin talle kõik grillimiseks vajaliku, panin prügikastile kilekoti peale, tegin spagette ning koristasin koera sahtli ära. Huh, tegus päev:D.


Brigitta tahtis magada, aga mis teed
kui voodit pole:D

Sofi 5-aastane!

5 aastat tagasi oli see mulle nii armas ja kallis koer alles emme külje all piima otsimas ja enda õdede-vendade külgede vastu liibumas. Too päev oli mulle kui iga teine esmaspäev, teadmata, et mu tulevane koer sündis. Kuid nii läks, et saatus ei tahtnud, et me võtaks Kerry blue ega ka mitte foxterjeri, kellel me isegi hinda alla kauplesime. Sofi oli just see õige. Nii ühineski märtsis meie elutee ja tänaseks oleme üksteisest suuresti sõltuvad. Sofi on viinud mind taevasse ja põrgusse, kuid üldiselt elame ikka seal vahepeal:). Ta on teinud mulle suurt rõõmu, kuid just tema pärast muretsedes olen paar halli juuksekarva leidnud. Ta on kõige ilusam, targem, kallim, armsam, minulikum koer terves maailmas ja ma ei tea, mis ma temata teeks. Loodan, et meile antakse veel vähemalt 10 aastat rõõmu koos sigadusi teha, sest muud moodi me lõbutseda ei oska:).

Palju õnne, kullake!

"Konnajalad"

A&S

Tubli koer! NO MIS SEE SIIS OLGU?!

Jaa, jõuan seda armsat nägu nunnutada, aga koju tulles leian peale seda, et nunnu nägu on endale 50 küpsist 6 tunni jooksul sisse ajanud. Jummel, kui paks koer oli;D. Tänu sellele vedasin ta kohe sügavale metsa, kust väljasaamiseks pidime läbi paksu lume sumpama. Pärast jooksutasin teda palliga ka. Hea trenn endalegi:D.

Tihedad pöörded

Täna tegin Sofule trenni tihedatele pööretele ja tagant tõkke võtmisele. Üliaktiivselt hüppas ja jooksis ülikiiresti. Kusjuures 30 cm hüpates oli pööre üliilus, kohe maandudes tuli tagasi, kuid siis nägingi seda, et 50 cm peal ta lihtsalt hüppab sellise hooga, et ta maandub kaugel ja läheb aega enda ümber pööramiseks:D. Tagant hüpata ta ka juba enam-vähem oskab, kuid arengut on.

Kas mõni A1 võistlus ka kunagi tuleb?

Ei tea kas olen seda blogis kunagi maininud, kuid Soful on aastaid olnud esikäpaga muret. Nimelt paar aastat tagasi oli asi eriti hull - iga kord kui ta nt asfaltil üle lombi hüppas, hakkas ta väga lonkama esikäppa. Arvasin, et häda üle läinud ja tunda ei anna, kuid eii, tundub, et järjekordselt eksisin. Nimelt öeldakse, et koer ei ole väga kiire, kui tal valus. Šnautseritel kahjuks või õnneks on väga suur valulävi ja nad end üldiselt väga vigastustest häirida ei lase. Seepärast Sofi kunagi otseselt ei kaeba, kuid ma ju ometi tean, kui mu beebikesega miskit lahti... No ja täna trennis vaatasin, et esikäpas on ülikerge longe sees. Just siis, kui asjad hakkavad minema! Ohjah. Täna igatahes tegime A3(+1 A0) koertega trenni ja Sof tegi täitsa... vaadatavalt.
Koju jõudes trimmisin tal ebaühtlase karva ära ja wuhhu! 5 aastaga olen asja täitsa käppa saanud, pole miskit rasket:). Lõikasin küüned väga lühikeseks ja nüüd teen iga päev käppadele massaži ning kui hortesesse lähen kraasi ostma, siis küsin, kas nad käpakaitsmeid müüvad. Loodame, et see aitab kaasa lonke väljaravimisele(ja üldse ennetamisele).

Dorise pilt:)

Fösti kiusab Sofit:D

A&S

Sööme sõnu, nom-nom

Treener arvas, et open klass meile ikka veel sutsu raske, niiet A0 me jälle müttasime! Mis seal ikka rääkida, kui copy-pasten kodulehe teksti:D. Jah, ma laisk olema...

Koeri oli kokku mini-maxi peale 6. Rajad polnud eriti rasked. Sellegipoolest rapsisin esimesel rajal ja Sofi kiirus sai selle all kannatada. Lendas üks pulk ja peaaegu tõmbasin Sofu ka tõkkest mööda., kuid jõudsin ära parandada vea. Teisel rajal läks asi väga sujuvalt ning Sofi sai joosta juba :).

1.rada: pikkus 97,3m, kiirus 2,8m/s, ideaalaeg 34,75s.

Sofi: rajavead 5, ajavead 0, kiirus 2,92 m/s, -1,47s.

2.rada: pikkus 100,7 m, kiirus 2,5m/s, ideaalaeg 40,28s.

Sofi: rajavead 0, ajavead 0, kiirus 3,27m/s, -9,52s.

Koond: 2.koht 6st, mini-max.

PS! Palju õnne Mona, juubli puhul!:)

Seoses selle PSiga käisime ka Monukese juures sünnipäeval. Hää päev oli:).

Vaheaeg

Vahepeal oleme nii mõndagi teinud. Alustades uue aasta esimese jalutuskäiguga, kus üritasin Sofu paugukartust ravida. Tundub, et natukene aitas, kuid mitte piisavalt. Kenzoga jalutades käitus Sof alguses väga hästi, aga kui pauku lasti, siis sain jälle natukene trenni teha ja koera taga ajada. Õnneks siiski sain kätte, kuid peale seda oli Sofi meeleolu väga loid ja ta polnud isegi maiusest huvitatud...
Esmaspäeval käisime agility trennis, kus Sof oli ka isegi natukene aeglane. Õppisime sundvalssi ja miskit, millel on raske nimi:D. Täitsa hästi tuli välja. Lisaks võtsime ka järske nurki ja kõrgeid tõkkeid. Sofu tegi ilusti ka 12 pulgast slaalomit:).
5-6 jaanuar sõitsime koertekaga Lahemaale. Koerad Sofi(šnautser), Neti(tiibeti mastif), Fösti(austraalia karjakoer), Maffi(krants9, Mandy(brabandi grifoon), Brutus(berni alpi karjakoer) said kõvasti joosta erinevates kohtades. Alguses olin küll mures Sofi ja Fösti käitumisega, kuna nad ju koguaeg tüli norinud üksteisega, kuid polnud hullu miskit. Mängisid väga rõõmsalt. Kuni Soful üle viskas ja ta urises:D. Aga kordagi sellist väga hullu kaklust polnud. Lahemaal ootas meid majakene, kus end sisse sättisime. Käisime allikat vaatamas ja meremuuseumi juures tõmbasid koerad natukene kelku. Öö oli üllatavalt rahulik - Sof ei käinudki toas ringi, vaid lamas ilusti mu kõrval kuni 9ni hommikul, kus ta välja tahtis. 6dal jalutasime veel veidikene ja jõudsime enne 15 natukene koju. Väga tore sõit oli:).
Pilte:

...uut aastat!

Ilusat, toredat, armsat, õnnelikku, võidukat, rõõmsat, vinget, naerurohket, head...uut aastat!:)

Sofu enda trükkijaga:D

Aasta 2010

Aasta 3 viimast päeva veel järel... Õige aeg teha üks kokkuvõte:).
See aasta jätsime näitused ja lülitusime sportkoera karjäärile ümber.

Näitus:
1 näitus. Ilus tulemus - res.cacib ja PE2! Märkimata ei saa jätta, et alla jäime Rootsis elavale USA imprdile, kes praeguseks on omandanud INT CH tiitli:). Niiet, igati korralik tulemus.
Kuulekus:
5 võistlust, 1 ametlik. Ei olnud ühtki sellist sooritust, kus tundsin, et just nii Sofi teebki kõike. Suurim probleem on tema motivatsiooni püsimine läbi võistluse. Ainus ametlik lõppes MR tulemusega. Seega siin veel palju arenemisruumi.
Agility:
Me peamine võistlusala. 11 mitteametlikku võistlust, 22 starti. 1 DSQ, 9 puhast tulemust. Suurim saavutus A-koera agility mudilase võit:). Aastalõpus nüüd ka kõik takistused enam-vähem selged. Suurim saavutus on kiirus, mis on silmmärgatavalt suurenenud.

2011:
Plaanid samad, mis selleks aastaks. Kuigi me miskit tähelepanuväärset ei saavutanud see aasta, peab aus olema, et üks suur kogemustepagas on nüüd kaasas ja ei ole nii suurt hirmu astuda A1 klassi võistlema või ei värise enam näituseringi sisenedes. Plaanideks kokkuvõttes A1, KK-2, BH. Sofi oleks iga selle tulemust saavutades ajalugu tegemas - esimene keskmine šnautser Eestis, kes nii teeks. Kas need ka täituvad, ei tea. Oskan veel märkida väga palju ette, et 2014 on plaan minna ka veteranklassi WWle. Aga see juba kauge tulevik:).

Sony Vegas

Watch in YouTube for full quality!

TAK ei takitsa meid!

Uhh, TAK jobukakandus ei lasknud meil trenni minna. Ootasime 40 minutit number 5 trolli, kuid mida ei tule, seda ei tule... Veerand tunniks trenni ka enam polnud isu minna, niiet ootasime 20 minutit veel 20t, mis meid tagasi koju transpordiks... Eile õhtul rookisin peale seda 2 h lund. Täna, nii kurb nagu mul ka pole, tegin enda magamisrekordi, 14 h jutti, arkasin pool neli!! Õhtul ja:D..Väga jube. Seega ei raisanud aega ja läksin kohe rookima. Läks jälle 2 h. Kuid... Valmis sain enda meistriteose! Kui viitsin siis laiendan Sofu trenniplatsi. See kuskil 15X4 m. Seega kuna eile jäi AG trenn ära, siis tegime tasa selle. Sof oli ülientusiastlik ja jooksis end mõttetult segaseks alguses:D. Ehk ei vaadanud mind üldse, vaid jooksis ülima kiirusega mööd platsi ringi, ületades iga tõkke mis vähegi ees oli. Veel oli ta lausa nii hull, et kui ma hakkasin parandama ta maha aetud tõket ja jätsin ta ootama, siis ta hüppas kohe üle selle 60cm, mis ma tõstsin, ainus probleem oli see, et ma polnud teda vabastanud ja alles sekund tagasi sain asjad pandud paika, niiet ta maandus mu süles... Ohjah, aga ta ajab mind nii naerma. Vajalik asi praegusel hetkel:D.

Tegusvunts

Eile tegin koeraga esimest korda ta elus üldse ainult mänguasjaga trenni. Üllatavalt hästi sujus kõik:). Tõmbasin tunneli tolmu alt välja ja õues tegin lahti. Alustasime palliga läbi joostes ja lõpetasime kindaga:D. Sof oli hüpertubli.
Täna oli koeral suur sotsialiseerimispäev. Lisaks Monale ja hädisele kelguveole käis meil täna külas ka Norwichi terjer Kutt:). Kutt oli väga rõõmus ja kuna tegu kutsikaga, siis jooksis ta ka Sofuga väga palju toas ringi. Lõpus olid mõlemal keeled vestil ning Kuti jätkas enda sõitu Tartusse. Õhtul aitas Sof nõuga lund rookida:).

Istu-lama-seisa käskude kinnistamine

Kuna mul on jõuludel igav ja koeral ka ning kedagi kodus pole, siis oli hea võimalus klikkerit kasutada. Võtsin singi välja ja hakkasin Youtubest nähtut katsetama. Kinnistasin seisat. Siis istut ning lamat. Seejärel panin nad nn kaugjuhtimisse toimima, aga kuna ma polnud just väga kaugel koerast, siis ei saa seda nii nimetada:D. Läks suhtkoht hästi. Kuna Sof pole just kõige noorem ka uute asjade õppimiseks, siis ma ei hakka ta aeglast lamamist välja treenima, las teeb nii, nagu soovib:). Meeldis väga kõige viimane kord, kus ma tegin kõik järjest. Alguses seisis, siis istus, siis lamas ja lõpus saigi seisa selgeks ja täitis selle esimese käsuga.
Okei, nüüd koeraga palli mängima õue, kuna tal ilmselgelt on tähelepanuvajadus(see aeg, mis ma seda kirjutasin, on ta jõudnud mulle tuua enda naharulli, end mu vastu nühkida ja niutsunud ka veel:D).
Ilusaid Jõule kõigile!

Agility trenn ja ülimõnus pikk jalutuskäik

Miskipärast polnud treenerit trennis, endiselt teadmata põhjus. Ei lasknud me end sellest segada ja võtsime ette slaalomi ja erinevad nurgad sinna. Natukene probleeme tekkis, kuid loodetavasti järgmine trenn on parem.
Eile käisime veel hästi mõnusal jalutuskäigul. Alustasime uue koha avastamisest, kus olid täiesti vau kohad. See tee viis vanasse jalutuskohta, kus seiklesime ka täiesti suvaliselt. Kõik oli täpselt nagu Winter Wonderland, eriti meeldis suusatajate vähesus meie radadel, tihti jalutasime üksinduses. Õnneks mul oligi just ainult "enda ja mu koera ning mitte kellegi teise" tuju. Kokku sai vist kuskil 8 km.

Pilte

Meile meeldivad bussid rohkem, kui rongid

Täna oli meie klubi jõulupidu siis:). Ausalt öeldes algas päev suhtkoht jubedalt. Saime küll õigel ajal rongist maha Balti jaamas, kuid Sofu häda nr 2 plätserdas ta valge tagumiku väga jubedalt ära. Ja kuna ma ei tahtnud minna, sõna otseses mõttes sitase, koeraga halli, siis küürisin teda 10 min kõrvalises paigas. Enam-vähem korras, saime halli ja ainult 30 seki oli veel rajaga tutvuda. Õnneks võttis Sanka mu koera enda kätte ja ma sain korra raja läbi joostud. Kuid pähe ta jäi. Väga külm oli. Koeral ka. Ja ta ei olnud üldse entusiasmi täis. Kuid ikka ta jooksis mul! Maxi tõkked olid u 55-60 cm peal, täpselt ei teagi. Sofu jaoks natukene liiga, kuna ta suts pekki juurde võtnud. Sellepärast oligi nii, et algus oli ilus ja kiire, kuid lõpus, kus pidi ühelt tõkkelt kohe teisele pöörama, tuli kaks tõrget. Nuh, mis ikka, natukene aega veel harjutada, enne kui ametlikele läheme. Teine rada oli sama, kuid tagurpidi. See läks paremini. Üks pulk lendas. Naljakas, et Sof teab, millal ta on saanud puhta raja. Peale seda on ta alati endaga väga rahul ja käib nina püsti. Kuigi ma alati teda peale kiireid radu kiidan, siis oli näha, et täna ta polnud endaga rahul. Oeh, seda nunnupunnut küll. Igatahes, siis teatati, et tuleb veel üks võistlus. Panin Sofu kohale(enne seda mängisin ta soojaks) ja läksin juhiseid kuulama. Pidime kõik ühe paberitüki laualt võtma. Ma sain järgmise: 3 SÜLT - H. Päris segadusseajav, eks? Tuli nii välja, et sült on meeskonna nimi ja H tähendab händlerit. Minu Kks ehk KOERAKS osutus Marika, kes jah, on inimene:D. Niiet, algas inimagility! Alguses aeti kõik koerad välja, tehti rada valmis ja händlerid tutvusid üpris keeruka rajaga. Hiljem oligi aeg minna välja ja enda koer kutsuda. Oiiiii, kuidas naerdi slaalomi ja A juures:D:D:D. Tõsiselt koom pilt oli! Mõned kohe stoppisid enda koeri kontaktidel, teised kiitsid neid. Väga vahva ja tore võistlus oli! Pärast seda(ajaks, mil mu varvastes enam verd ei liikunud), toimus kõigi autasustamine. Mulle pandi Sofu tubli jooksu eest kaela koeramänguasi, komm ja kuldne pisike õunake. No ja arvake kolm korda, kes oli see geenius koer, kes hüppas üles mu peale, tõmbas enda osa kaelast alla ja hakkas mängima. Jap, Sofi!:D Õiglus jalule ikkagi. Siis karjatati meid õue ja tehti grupipilt. Ning oligi kojuminek. Bussid meeldivad sellepärast rohkem, sest bussijuhid näevad reisijaid. Me nt ei jõudnudki täna Hiiu peatuses välja ja ma sõitsin pool peatust käsi rongiukse vahel. Maha läksime Pääskülas ja saime ruttu 10ga koju.
Jõulupidu ise algas koerteta Lohusalus kell 16. Ohjumal, kui palju ja head süüa sai! Mitme päeva jagu kohe. Vaatasime RMK, tänase videoid. Esmaspäev peaksin viimasest koopia saama, siis saate ehk näha katkendeid Sofu jooksust ja inimagilityst:D. Veel käis meil vahva jõuluvanaabiline Sirje kommi jagamas ja luuletusi kuulamas. Ja toimus ka AG mudilase ning meistri autasustamine. Närv oli sees... Kõlas 12.koht, 10.koht, 5.koht, 4.koht, kuid Sofu nime polnud kõlanud. See tähendas, et pääsesime esikolmikusse! Kõlas ka 3.koha ja 2.koha nimed ning needki ei kuulunud meile! Jahh, Sofi võitis suure edumaaga karikasarja! Kusjuures just selline oli meie eesmärk lõpetada A0 klass! Kes julgeb unistada, see saavutab! Wuhhu! Okei, ma keen üle nüüd:D. Homme pilti ka ilusast suurest karikas, võidukas koerast ja selle aasta tegudest.

Apporte

Sofi tõi eile puust apportit ja täna nutsu. Mängisime päris kaua. Kuna ma juba nutsuga suts kaitset ja hirmutamist olen teinud(ja see meeldib talle väga), siis tegelikult tahaks väga iseloomutestile minna, et näha kas ründaks võõrast või mitte. Hmmm:)...

Esimene võitlusarm

Ma siiski avastasin, et Neti oli Soful koonult nahka maha tõmmanud. Sellepärast mul eile käed imelikult verised olidki. Õnneks kutsa ise eriti sellest välja ei tee ja miskit hullu pole(ptui-ptui-ptui).
Tegelikult peaks rääkima hoopis tänasest eratrennist, ehk keegi peale meie ei tulnudki trenni. Tegime päris palju väga häid harjutusi. Viimasel ajal on näha, et Sirje juba hakkab meid ette valmistama A1ks - tagant saatmised, erinevad lõikamised, tihedad nurgad ja üpris keerukad juhtimisharjutused. Täna keskendusime ka neile. Sof hüppas veel müüri(60 cm u) ja pikkust(150 cm ehk maxide max), mõlemad ei tekitanud probleeme:). Lisaks tegime päris kiiku - paugukartus pole enam nii suur(ei sõnuks ära), kuid ise olen paranoia kuubis ja üritan hoida asja nii, seega hetkel ütlen "seis" väga vara. Nuh, nats enne kontakti tegelikult:D. Edasi võtsime ette slaalomi, 6 pulka, treeningslaalom on minevik. Sof sai asja käppa. Sisenemine oli ühest otsast super, teisest jättis esimese pulga vahele, kuid saime asjast üle. Seega see oli kena. Kontaktid nagu ikka olid superhead. Kokkuvõttes väga hea trenn jällegi. Regasin meid laupäeval toimuvale A-koera jõulupeole ka ära, natukene võistlust jälle ja siis ise partyle:D:D. Haha, kahju, et eriti tuttavaid pole seal... Või on?

Neti sünna

Palju õnne Neti 4 aasta täitumise puhul!!
Tähistati jalutuskäigu, tordi söömisega. Neti ja Sofu läksid toidu lähedal korra kaklema, kuid õnneks Sofu sain kätte. Köök pidavat Neti väga hingelähedane koht olema, seepärast ka kaklus. Peale seda maiustas Sofu Nessi pool kooki ära ja vastupidi. Kuid tore oli ja ilusaid pilte sai:).
Neti:

Neti ja Sofi:

Nessi:

Jõulutrikk 2010

Võib võtta ühe märksõna terve päeva peale: segadus. Algas segadusega ja isegi lõppes segadusega. Alguses läksime Kristini ja Mona juurde, et riietus(mida meil vaja ei läinudki:D) korda saada. Seejärel sõitsime 36 Kalevisse. Seni oli kõik ok, koerad käitusid hästi ja meeleolu oli hea. Seejärel liikusime halva suunatajuga x tänavale(Tondi?) ja ronisime ühe aia alt läbi, kuna maja tundus suhtkoht Koeruse maja moodi. K, koerad ja mu kott said ilusti läbi ja ma onju lõhkusin riigiaia ära... Suht jube, aga vähemalt ei väänanud ma metalli vaid tapsin selle valge kokkutõmmatava rihma ära:D. Edasi hakkasime inimestelt küsima kus asub Türi tänav. Keegi ei teadnud - müstika! Olime pool tundi keerutanud kui lõpuks üks meid juhatada oskas. Niisiis vuta-vuta vudisime kohale. Saime end kirja(kuigi isegi sinna jõudmine oli väga raskendatud) ja kell oli juba 19.15. Mõned olid juba esinenud. Tegime sooja ja harjutasime üle käte hüppamist. Tants oli mulle kui paanikahoog - läksin üks sekund lavale, teine tulin ära. Elemendid polnud üldse puhtad, täielik hullumaja oli. Uehoeh, vähemalt tegime ära! Nagu Koeruse saidil oli kirjas pidi tantsu hindama Riina, ehk koeratantsu treener. Aga ülla-ülla anti publikule hindamisasjad kätte! Kõik olid üllatunud ja veelgi üllatavam oli, et meid ei hinnatud vaid autasustati eraldi kommikarbi ja diplomitega. Ma vist pool ajast küsisin Kristinilt "Kas sa said aru? Mis ta ütles? Mis toimub?". Ütleme nii, et polnud väga meeldiv kogemus trikkide, järjekordselt koeruse üpris häiriva korralduse kohalt, kuid nähes Sofu arengut, oli tegu suurepärase üritusega. Olin üpris kindel, et võõras siseruumis koerte ja muusika keskel ta ei pühendu mulle, kuid võta näpust! Hämmastav kontakt, absull teiste koerte ignoreerimine ja mu täielik usaldamine. Vot selline asi võttab silma märjaks(L):)...

Aga meie naudime seniks ilusat talveilma ja aitame Eesti postil end välja kaevata:):

Võistlus ja trenn

Kõigepealt sorrryyy, et nii hilja kirjutan. Mul tõesti pole aega... umm... hingatagi:D. Koguaeg mõtlen koolist ja reedest. Huh, väsitav.

Igatahes mudilase III ja ühtlasi viimane etapp pühapäeval ei läinud nii hästi, kui varasemad. Tuli DSQ ja 0ikas. Rajad oli päris pähklid A0 kohta, kuid DSQ nagu ikka oli puhas minu ettevaatamatus ja viga. Saatsin koera liialt kaugelt tunnelisse ja kiitsin kohe, kui ta läks sisse. Miskipärast on alati ta sellise asja pärast välja tulnud tunnelist ja nii ka seekord. Saatsin liiga lähedalt ja ta ei läinud. Seega 2 tõrget tuli. Edasi läks ligadi-logadi, kuni eelviimase takistuseni, kus Sof tunnelist mööda jooksis(nagu umbes veel 4 koera samast tunnelist - halb nurk?), mis tõi kolmanda tõrke ja DSQ. Muidu meeldis Sofi tahe ja kiirus. Teine oli vaat, et isegi raskem, kuid sujus sellegipoolest täitsa kenasti. Nii jõudsimegi puhta ja üpris hea kiirusega lõppu. Loomulikult sellise pudruga kohale ei saanud:D. Kuid käisime kõik etapid uhkelt ära ja need olid ülihead trennid. Formaalsus, neile kes ei viitsi lugeda pikalt:

1.rada - 120 m, kiirus 2,9m/s, ideaalaeg 41,55s.
Sofi: DSQ
2.rada - 108 m, kiirus 3,0m/s, ideaalaeg 36,00s.
Sofi: ajavead 0, rajavead 0, kiirus 3,21m/s, -2,38s.
Kokku 10.koht/11st(minu arvutuse järgi küll 9, aga vahet pole ju)

Trenn polnud ka just roosiline. Õppisime tõkke tagant saatmist. Sofil tuli hästi välja, mul mitte nii hästi. Pool trennist tegin Sofuga slaalomit(päris). Eks sellega paras jama oli, kuid lootus sureb viimasena. Okei, nüüd treenima koera reedeks, byebye!

The way we like it

Kõige mõnusam on jõulutundes jalutada lumisel tänaval teades, et varsti kohtad häid sõpru. Koer ees turvamas, nalja tegemas ja vaikus kõikjal, tuled ja lumi teed näitamas. Uhh, mõõõõnus. Peale tiiru ümber kvartali ja kui M&F koju ära saatnud, arendasime Sofuga kiirust koju. Sof on tõsiselt kiireks läinud! Ma ei saa teda kätte ja pole ise ka just kõige aeglasem tüüp:D. Kuna olen sügavalt huvitatud koera käitumisest, psühholoogiast ja igasugusest füüsilises tegevuses koera jälgimisest, siis ma vaatasingi Sofu käitumist. Algus oli vaikne, minust ees, kui ise kiirendasin, siis hakkas juba selline selja lainetus käima ja lõpus langetati saba, kõrvad suunati taha, et õhu häirimist vähendada. Ja tegelikult suudab ta ju oma rõõmuringidel kiiremingigi joosta. Kaasa jooksis meiega tundmatu huskypoiss, kes hiljem tee koju võttis:).

Seljalainetuse all pean silmas sellist asja: http://www.youtube.com/user/Astmai#p/f/1/jdikR_mxp6I




Viimane on siia-käsu kiirus. Pole paha...

When I don't train my dog...

... she's amazing! Päriselt, ülim kontakt! Alustasin üleskütmisest, erinevad hopid, edasisaatmised ja muud trikid. Seejärel läksime aiast välja ja tegime kõrvalkõndi. Alguses kiitsin väga palju, lõpus jäin vait ja jätkasime vaikuses. Absull ei jäänud seisma, tempomuutused võttis hästi, kontakt kordagi ei vajunud ja pöörded olid head! Kui naaber tuli suusatamast, siis võtsin ta kõrvale, et ta natukene BH värki kogeks, läks küll haukuma ja mölisema, kuid kutsel tuli tagasi kontaktsele kõrvalasendile. Seejärel sai maiust ja oligi tuppa:).

Aasta A-koeras

Aastaga A-koeras oleme saanud tohutult palju uusi asju teada ja arenenud edasi. Alustan endast - jakotus, eestlõikamine ja kõik erinevad imetrikid on mulle päris kenasti ära õpetatud, vähemalt kõnnilt tuleb välja:D. A-koeras agilitys käimine on kindlasti palju soojem kogemus, kui oli TAKOs, vähemalt trennikaaslased teretavad mind ning isegi tundmatud tsautavad ja on supersõbralikud:).
Sofi, vot tema on suuri samme teinud. Alustades kõrge rõnga hüppamisest, 65 cm tõkete puhtalt ületamisest(ja ka kiirelt), kiiruse kasvust, heast jälgimisoskusest, kiigu ära õppimisest ja mu isiklik lemmik - slalli selgeks saamine. Jap, see esmaspäev tegime esimest korda õiget slaalomit - sisenemine kõikjalt oli korrektne, Sof hüppas slaalomis ja pulki ei jäänud vahele!! Kui jaanuaris ei ole jooksukat, siis läheme Tartusse esimesele ametlikule:). Võib tunduda ruttamine, kuid kes on A0s 2 aastat võistelnud, peaks mu seisukohast aru saama. Eks siit-sealt annab tööd veel teha, aga kunagi ei olegi kõik super. That's life:).
Soovitan soojalt meie klubi:)!