Sofi 5-aastane!

5 aastat tagasi oli see mulle nii armas ja kallis koer alles emme külje all piima otsimas ja enda õdede-vendade külgede vastu liibumas. Too päev oli mulle kui iga teine esmaspäev, teadmata, et mu tulevane koer sündis. Kuid nii läks, et saatus ei tahtnud, et me võtaks Kerry blue ega ka mitte foxterjeri, kellel me isegi hinda alla kauplesime. Sofi oli just see õige. Nii ühineski märtsis meie elutee ja tänaseks oleme üksteisest suuresti sõltuvad. Sofi on viinud mind taevasse ja põrgusse, kuid üldiselt elame ikka seal vahepeal:). Ta on teinud mulle suurt rõõmu, kuid just tema pärast muretsedes olen paar halli juuksekarva leidnud. Ta on kõige ilusam, targem, kallim, armsam, minulikum koer terves maailmas ja ma ei tea, mis ma temata teeks. Loodan, et meile antakse veel vähemalt 10 aastat rõõmu koos sigadusi teha, sest muud moodi me lõbutseda ei oska:).

Palju õnne, kullake!