läksime Kristini ja Mona juurde, et riietus(mida meil vaja ei läinudki:D) korda saada. Seejärel sõitsime 36 Kalevisse. Seni oli kõik ok, koerad käitusid hästi ja meeleolu oli hea. Seejärel liikusime halva suunatajuga x tänavale(Tondi?) ja ronisime ühe aia alt läbi, kuna maja tundus suhtkoht Koeruse maja moodi. K, koerad ja mu kott said ilusti läbi ja ma onju lõhkusin riigiaia ära... Suht jube, aga vähemalt ei väänanud ma metalli vaid tapsin selle valge kokkutõmmatava rihma ära:D. Edasi hakkasime inimestelt küsima kus asub Türi tänav. Keegi ei teadnud - müstika! Olime pool tundi keerutanud kui lõpuks üks meid juhatada oskas. Niisiis vuta-vuta vudisime kohale. Saime end kirja(kuigi isegi sinna jõudmine oli väga raskendatud) ja kell oli juba 19.15. Mõned olid juba esinenud. Tegime sooja ja harjutasime üle käte hüppamist. Tants oli mulle kui paanikahoog - läksin üks sekund lavale, teine tulin ära. Elemendid polnud üldse puhtad, täielik hullumaja oli. Uehoeh, vähemalt tegime ära! Nagu Koeruse saidil oli kirjas pidi tantsu hindama Riina, ehk koeratantsu treener. Aga ülla-ülla anti publikule hindamisasjad kätte! Kõik olid üllatunud ja veelgi üllatavam
oli, et meid ei hinnatud vaid autasustati eraldi kommikarbi ja diplomitega. Ma vist pool ajast küsisin Kristinilt "Kas sa said aru? Mis ta ütles? Mis toimub?". Ütleme nii, et polnud väga meeldiv kogemus trikkide, järjekordselt koeruse üpris häiriva korralduse kohalt, kuid nähes Sofu arengut, oli tegu suurepärase üritusega. Olin üpris kindel, et võõras siseruumis koerte ja muusika keskel ta ei pühendu mulle, kuid võta näpust! Hämmastav kontakt, absull teiste koerte ignoreerimine ja mu täielik usaldamine. Vot selline asi võttab silma märjaks(L):)...Aga meie naudime seniks ilusat talveilma ja aitame Eesti postil end välja kaevata:):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar