Mõtlesin, et teeks trenni ja esimest korda ka filmisin. Koer oli üpris tubli tehnilise pealt, va see, et ta ennetab käsklusi. Kõrvalkõnni ajal jääb vahepeal taha, vahel isegi seisatab ja ootab käsku. Seda sellepärast, et olen nii palju rõhku liikumiselt seisma/istuma/lamama jäämisele pannud. Nüüd igakord trenni tehes ajan järjekorra täitsa sassi. Lamamisel siia ei kutsu, vaid seismisel. Alati peale liikumiselt elemendi tegemist teen ka kõrvalkõnni üksi otsa, et ta ei jääks toppama. Tegin kõike rihmata ja hiljem proovisin rihmaga meelde tuletada kiireid pööreid. Rihmaga meeldis mulle ta kõnd väga:). Siia tulek 50 sammu kauguselt oli mõnusalt kiire ja istus ilusasti ette. Elementide ajal oli energiline. Kohale saatmine tubli, seda ka häirijatega. Nimelt jätsin singi nähtavale ja võetavale kohale, hiljem mõtlesin, et hea ongi! Segaja olemas. Vahepeal ikka läks nuuskima, aga kutsumisel tuli tagasi ja EId võttis kuulda. Nüüd, see on lihtsalt lihvimise töö, aga lõpus võtsin julguse kokku ja tegin ainsat elementi, mis lahutab meid KK-2 eksamist... TOOMINE. Appi, ma pidin vist rõõmust nutma hakkama(uskuge või ei, mul on seda kirjutades rõõmupisarad silmas:D)! Vaadake ise:
PS: Ma näen kahtlane välja koera kiites, ärge imestage:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar