Nv ratta seltsis

See nädalavahetus mõtlesin, et teeks miskit ebatavalisemat. Ehk mitte trenni, ega päris mitte jalutamist ka. Seega tahtsin näha kuidas koer üle pika aja rattasse suhtub. Laupäeval tegin pisikese edasi-tagasi sõidu, kokku vist 1-1,5 km. Igatahes mitte palju:). Täna mõtlesin kaua aega mida teha. Lõpuks otsustasin samuti ratta kasuks, panin Sofi traksidega ratta külge - sellisesse mõnusasse kaugusesse, et kui tirib(harv juhus:D), siis pole kaugel, aga samas pole ta ka väga lähedal. Jalutusrihm oli igaksjuhuks üle suure pst. minemiseks kontrolliks kaelarihma küljes ja tuli välja, et pärast läkski seda vaja. Suundusime läbi raputavat metsatukka dream-lagendikule. See on lihtsalt nii vapustav koht - lilli täis, kitsed ja rebased käivad seal askeldamas, suuuur kivi, vana raudtee, suuur lagendik keset x-metsa, kus oled vaid ise koos koeraga:). Ülimõnus. Eriti kena on seal, kui päike paistab, aga täna seda õnne polnud. Või noh, üürikeseks ajaks oli ja sedagi läbi pilvede. Igatahes, Sofi on üllatavalt hästi ise end treeninud. Pole kunagi õpetanud teda ratta kõrval jooksma, aga super hästi oskab. Käsklustele kaa hästi allub - "oota", "lähme-lähme" e. kiirendus, "parem, vasak" e. pöörded, mis tahaksin talle selgeks teha:). Väga rahul temaga, hästi tajub tempomuutusi, ootab ja üldse tubli koer! Nagu ikka:).






A&S