Täna leidsin, et tulemas on üks väga vahva üritus, kust heameelega mõlema koeraga osa võtaks. Nimelt IPSONi noorkoerte ja kutsikate võistlus. Algidee oli minna vaid Maxiga, beebiklassi, et vaadata, kuidas ta üldse mul sellises olukorras käituks ja sõna kuulaks (loomulikult teeme enne palju trenni). Samas avastasin, et nad teevad ka juuniorkoerajuhtide võistluse (-17.a), mille reeglid on kutsikaklassi järgi ja kus võib koera (ükskõik mis KK tase) pidevalt premeerida. Sellist võimalust peab ära kasutama, kuni veel vanus lubab ja see oleks Sofile väga sobiv klass ka, kuna ta mul vajab pidevat motiveerimist.
Asjas on muidugi väike konks ka. Esiteks transport, aga see polegi nii hull, sest kuidagi saab ikka kohale. Peamine probleem on fakt, et päev varem oleme Maxiga Lätis. Ma väga südamest loodan, et jõuame ikka KK võistlusele.
Täna oli esimene ettevalmistav treening, oma aias esialgu. Sofis ma ei kahelnudki, aga tahtsin näha, kui palju Max oskab.
Istumine, siiatulek, mäng, seismine, triki näitamine, hambad olid kõik väga head. Lamama läks korduskäsuga esimesel proovil, teine oli perfektne. Küll aga ei oska ta mul ju täielikult kõrvalkõndi. Olen kõrvale tulemist ja seal olemist küll temaga päris palju teinud, aga ei osanud midagi arvata, kas ta reaalselt seda ka abita oskab. Proovisin niisama nalja pärast ja teate - käibki kõrval ja vaatab koguaeg otsa. Küll jah, kaugel ja asend on viltu, aga saab aru, mida küsin. Väga positiivne.
Sofi oli täna super loom. Kõik tegi korrektselt, kuigi küsisin rohkem, kui vaja. Tema kõrvalkõnd rihma otsas on nii palju paranenud aastaga, praegu käib ta (aias, mitte võistlusel :D) väga tihedalt kõrval ja hoiab suurepärast kontakti, lisaks teeb kiireid pöördeid. Kõrvale tulek ise vajab aga tööd. Siia tuli esimese käsuga, mis oli üllatav. Mängis.
Väga rahul mõlemaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar