kuid jälle sirtsutas. Viisin ta lühikesele jalutuskäigule, et ehk läheb seedimisele suts elu sisse. Kodus vaatasin kaua ta jaksab põit pidada. Ja jaksas ilusasti õhtuni. Kuid joonud pole ta endiselt, kuigi on nüüd rahulik ja väljas enam ei sirtsutanud. Loodan südamest, et actimel ja kuumapudel kõhul tegid hea töö.Igatahes istusin enda toas ja vaatasin linde, masendunud laps nagu olen:). Mõtlesin, et pole nii ammu näinud miskit põnevat, võiks ju näha rebast või kitse. Ja mul on terve elu olnud selline kahtlane sisetunne(tunnetan tihti ette, et keegi mulle kohe helistab, et kohe läheb buss vms) ja ka seekord tundsingi, et kits on lähedal. Ja seal otse mullahunniku taga sõigi sokuke. Ronisin alla hiirvaikselt, endal kaamera käes ja kappasin välja. Oijummeldummel, miks nad on nii nunnud!?
1h vaatasin kuidas sokuke peale metsa minemist magas:). Igatahes ülinunnu oli! Ja päev on kohe nii ilus:D. Ja uus obje on käes! Sofi, mu truu ja hea modell, oli katsejäneseks. Ilusad pildid:). Varsti saab päevase aja omi ka.Loodan, et andestate mu off topicu enda elule, see käib Sofi eluga käsikäes või nii...:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar