Küüneklõbin poomil

Tänane AG trenn oli jälle kell 18.00. Ja jälle oli vaid Carron peale meie kohal:P. Sofiga jooksin täna esimest korda nii, et maius polnud nina ees, vaid taskus. Ja väga tubli oli koer! Kiire(enda kohta), korrektne, kuulekas, hüppas slaalomis, tegi kontakte. Lahe oli see: Sof jooksis kiigele, treener lasi kiigu alla ja siis ütles, et võiks järgmise tõkke ka võtta, kuid mõtles ümber, kuna tõke oli maxide max kõrgusel e. 65 cm. Mõtlesin, et äkki Sofi ikka hüppab ja proovisin siis. Hüppas üle, nagu terve elu oleks sellistega treeninud:D. Slaalomiga tegin nii ka, et tõke ja siis ringiga slaalomisse. Ta hüppab veel eriti siis, kui peale igat pulka "super" või "tubli" ütlen, ehk tahab julgustust, kas läks õigesti sisse. Ja karvaSofukene läheb varsti pügalasse ka. Ahjaa, üks asi veel. Sõitsime trolliga tagasi ja no ma tõesti ei teadnud, et Sofil selline nina, et tunneb meetri kauguselt, et mu suletud jopetasku taga on kilekoti sees juustuviineri tükid. Ja siis ta tegi täielikku tsirkust trollis, ma tõepoolest hoidsin hingega naeru kinni koos mõne teise reisijaga:D. Kõigepealt alustas ta "kontaktitaktikast" ehk vahtis mulle umbes 5 minutit ainult otsa. Tol hetkel ma ei saanud aru, mis tal viga on:D. Seejärel tuli talle meelde käpaga küsimine, mille ma õpetasin talle 2 aastat tagasi vaid Royal Canini Perepäeva esinemiseks!!! Ikka mäletab seda:D. Nii ta siis kraapis mind oma väga süütu näokesega. Ise muidugi suu irvuli, saba lippumas:D. Kui see ei aidanud, siis pani pea põlve peale ja vahtis altkulmu vääääga kurva näoga mulle otsa. Ja nii ta siis korrutas enda väljapressimisrutiini 20 minutit. Päriselt oli see ikka väääga koom:D.