Eile käisimegi emaga erarannas, mis asub Kaaberneemes, mu ristiema maakodus. See oli natukene nende majast eemal. Kohale läksime autoga, samamoodi nagu Peipsile. Üks tool alla lastud ja Sof sai välja vahtida. Seekord oli madratsi asemel vana vaip. Jahutus takistas ülekuumenemist. Kohale jõudsime u 18.00. Ristiema koer Bella, või siis Bella-Donna, tuli kohe Sofi peale haukuma. Ta on väike taksi ja spanjeli mix. Varsti läksimegi randa ujuma. Sofi alguses vahtis mis me emaga seal teeme. Ei tahtnud sisse tulla ja põrnitses. Lõpuks ikka tegi enda jallud märjaks ja kuna seal läks ruttu sügavaks, siis kohe vette minnes hakkas ka ujuma. Algus oli jumala OK, ujus hästi. Peale tund rannas olemist(Sof käis tegelikult suht harva vees) hakkas ta esikäppadega plätserdama, tagajalad vajusid alla, niiet pidin teda pepust lükkama:D. Muidu käitumine oli täitsa hea, va pidev toidunurumine. Olime rannas 20.30ni, siis läksime ristiema verandale, jõime jäätisekokteili, koerad mängisid. Väga-väga mõnus päev oli!:)
Täna... Mul nüüd hoopis teine nägemus Stroomist. Algus oli norm, läksime K autoga sinna, okeei, inimesi ka nagu normaalselt. Rõve oli see, et vetikaid oli täis ranna alguses. Kaugemal oli suht okei. Panime asjad maha, läksime ujuma. Ujusime ära nagu ikka, vetikad tegelikult segasid. Lota, lolllllll koer ujus Sofi peale, otsides tuge, jumal tänatud, et me kõrval olime Kristiniga! Kuna mõlemad ujusid ja Lota on suur u 30kg koer, siis Sof vajus vee alla peadpidi! Kohe tirisin Lota ära ja päästsin enda niigi lainetest traumatiseeritud koera vee alt. Jube see, et ta ujus rahulikult mu kõrval ja selja tagant keegi ootamatult lihtsalt ronib selga... Õnneks vett ninna ei läinud. No, arvate, et see oli jubeduse mõõt täna? Wrong. Hakkasime minema kuivatama ja vees ulpis surnud kajakas! Me ujusime mingi surnud linnuga! Kiljudes läksime liivale. Fuhhhhh. Aga ka see pole kõik. Üks suur koer, nimega Pätu, tuli ja lasi mu koti täis, mul polnud salvakaid ka. Pidin rätiga kuivatama, omanik ei teinud mitte midagi... Aga ka see pole kõik. Hiljem tahtsin käsi pesta ja avastasin veel tiibu ja luid. Stromka = fuhh. Enam ma ujuma küll sinna ei lähe. Koju jõudes šampoonitasin Sofi ninaotsast sabaotsani ja küürisin teda. Siis läksin ise pessu, Sof sai enne vitamiini ka mult:). Loomulikult koerte oma.
Õhtul käisin Krässul külas!!!:) Juba 1 a ja 3 kuud on ta uues peres. Parajalt paks, liivakella kuju puudub. Käisin ühte koera pildistamas, et need pildid ajalehte ja internetti panna. Nimelt veel üks koer leidis enda tee nendeni ja nüüd vaja omanik tuvastada. Nunnu pisike emane chihumix:). Ma ei jäänud piltidega üldsegi rahule, aga nemad olid nendest sillas:D. Hea seegi. Krässuke... Ta vist tundis mu ära. Arvasin, et see normaalne, et tuleb mu juurde, hakkas pai nuruma. Paitasin vanat poissi ja siis ta surus pea vastu mu jalga:). Siis sain teada, et külalistega ta kunagi nii ei tee. Hoiab kaugusesse. Isa ta ka ei tahtnud näha:D. Vat, tulid head ajad meelde, kui me kunagi mu toas laulsime laule ja vaherahu vahvlitükiga välja kuulutasime...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar