Oo, kuidas ootame... Muidu Sofi on üpris igavlenud, va jalutamas käimised. Ja täitsa lõpp, alles nüüd avastasin, et talle meeldib rihmas jalutada, mitte lahti.
Eile oli mul jälle põnev. Ma ei tea kuidas Kristinil rongilt koju jõudmisega läks, aga kui ma Nõmmel maha läksin rattaga, siis sadas oavarrest, välku lõi. Okei, see oli veel normaalne, aga kui ma mäekesest hakkasin üles sõitma, siis see oli täpselt nagu kaader üleujutusfilmist:D. Sõitsingi vee sees. Nõmme mäest samamoodi alla, vee sees. Ja siis käis raksatus pea kohal, äike täpselt üleval lõi. Tegelikult päris omamoodi lahe elamus selline sõit, üks koht oli ainult kole. Siis sadas nii kõvasti, et ma ei näinud ninaotsast kaugemale ja siis lootsin, et autosid ei tule:D. Pärast sõitsin veel jooksjast mööda:D Koju jõudsin sõna otseses mõttes läbimärjalt, riided lirtsusid ja Sofi vahtis kahtlase näoga. Pärast sai riideid välja väänatud:D.
A&S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar