Peaks vist kirjutama ka.Kolmapäev ei teinud Sofiga midagi, sest olin terve päev Tartus issiga. Seega KK trenn jäi vahele:(.
Neljapäev käisime Kenzoga Stroomis. Üllatavalt hästi pidasid poiss ja tüdruk end üleval - enam polnudki nii palju kõrvalutsutamist ja sellist asja:D. Sofi tundus väga rõõmus olevat. Sõpradega on ta üldse selline aktiivne ja rõõmus, veel eriti rannas. Käisime Brigittaga siis ujumas ka enda šnautseritega. Mõlemad said kõvasti trenni tehtud. Kahjuks Stroomis käivad hobused ja Sofil on hobustega hea klapp. Või nii ta arvab. Kuna ta on ainult üks kord hobusega ninad kokku pannud ja seda tegi ta äärmiselt sõbraliku ja vahva hobuse Baffiga, kes hakkas rõõmuringe Sofu pärast tegema(ääretult armas oli vaadata), siis ongi nüüd koeral arvamus, et kõik hobused on õudselt funid! Oma panuse annab see, et šnautser oli kunagi täiskohaga tallikoer, suur hobustesõber. Mida Sofi aga ei tea, on, et pole hea mõte minna traavlikäruga hobuste juurde suure jooksuga, neid mängima kutsuda. Niisiis õnnestus mul lõpuks ta sealt suurte kabjaliste juurest kätte saada. Tegelikult tahaks natukene kiruda ka - olime koerte poolel, kus on koht, et saaksid TURVALISELT enda koera lahti lasta ja teda ujutada. Ja siis tulevad hobused.
Päris ebameeldiv oli sõnniku sees tatsuda koguaeg ja kuna nad käivad vees, siis äkki teevad ka vette hädasid? Koerte järgi veel koristad, aga sellist suurt kilekotti sõnniku jaoks pole vist eraldi leiutatud. Kui hobused silmapiirilt kadusid, nautis Sofi jälle Kenzoga vabadust ja suutis olla lausa normaalne koer - joosta palli järgi, seda tuua ja uuesti joosta. Pärast läksime jala 33 peatusse, kus surmväsinud Sofi peal võib öelda, et tammuti isegi. Nagu ikka meie TAKikene oli tööpäeva keskel saatnud liinile lühikese bussi ja koeral polnud kohta kus lamadagi. Varsti saime ümber istutud meie enda buss 10le ja rahulik sõit võis alata. Sofi oli nii väsinud, et ei viitsinud enam suukorviga võidelda ja vajus magusasse unne, koon turvaliselt perenaise jalal...
Reede olime aias terve päev. Miskit erilist ei teinud, ma pildistasin macropilte, koer näris pulka ja olime niisama mõnusad.
Laupäev ehk täna samuti jäin hiljaks jalutamisega. Ata-ata mulle:(. Tegin õues aportit üle tõkke, Sof tõi:). Siis keerutasin teda õhus piiluga, seega võib öelda, et tegime täna kõige raskemat trenni - mängutrenni.
Homme oleme A-koera match showl.
A&S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar