Aegna

Peale väsitavat ja väga kahjuks madala osavõtuga pontukat, läksin koju asju pakkima ja Sofuga saigi varsti auto peale mindud. Sõitsime Rohuneeme sadamasse, kust saime edasi juba hõljukiga Aegna saarele. Sofi see aasta ei olnud väga suures vaimustuses hõljukist, aga täiesti arusaadav - ilm oli väga külm, Sofi karv lühike, me olime enda korda ikka päris kaua oodanud ja tugev tuul ajas veel rohkem külmetama. Pealelaadimise ja mahaminemisega ka probleeme polnud, 20 kg traksidest tõsta ei olegi nii hull kui võiks arvata :D.

Igatahes jalutasime edasi enda kämpingute poole, kokku veel 11 teise koeraga. Sofi ja Mona olid nagu juba traditsiooniliselt kämpingukaaslased ilma teiste koerteta :D. Pikk jutt lühidalt - jalutasime palju, lahti sai koeri küll kahjuks hoida ainult ühes rannas (kitsetalled ja pardipojad mujal) ja öö oli põrgukülm, kuna tuli välja, et meie kämpa radiaator ei töötagi eriti :D.
Sofi oli super tubli - kuulas sõna (see aasta üldse ei kasutanud maiust), ei läinud omapea uitama, küll aga mängis vaid Mona ja Mafiga või loomulikult oli mul koguaeg külje all, kas siis päevitamas, süüa lunimas või mida iganes :D.

Ja kirsike tordi peal oli muidugi see, et Aegna on ju ainuke koht, kus Sofi saab voodis minu kaisus magada :D. See aasta oli see eriti kasulik - kuigi mul oli endal paks magamiskott kaasas ja lisaks veel sealne tekk magamiskoti peal, oli ikka väga külm. Seega Sofiga saime mõlemad sellest kasu - tema minu külje all, teki ja igaksjuhuks ka mu pusa alla mattunud ning ise olin ka tema ümber keras :D.