laupäev, 10. märts 2012

Rabas ja rihmast lahti

Kuna ise olen haige, siis Sofiga päris palju väljas koleda ilmaga olla ei saa, aga kolmapäeval käisime koertekaga jalutamas - streik ikkagi ja vedas lausa, et kolm päeva vabad :). Ilm oli väga ilus ning koerad said kõik hästi läbi. Kokku oli vist 8 koera. Sofi oli enamik ajast flexi otsas, aga lahti olles kuulas sõna! Noh, ikkagi juustuviiner :D.

Kahjuks eile nii hästi ei läinud. Läksin Kristini juurde ja võtsin Sofi kaasa. Kuna ta hakkas Monaga seal mängima, läks ta puuri. Kus ta UNDAS ülikaua. Niisiis pritsisin teda veega iga kord kui ta niutsus. Päris vaimselt raske ülesanne, aga utsitati tagant. Niiiii kurb oli - Sofi oli lõpuks läbimärg näost, kui ta vait jäi ja kerra tõmbas. Aga siis sai välja :). Koju jalutades lasin ta rihmast lahti. Äärepealt oleks ära jooksnud - täiesti suvalisele teele täiesti x-ajal keeras ja pani plagama. Õnneks aeglaselt, niiet sain kätte. Ma tõesti ei jaksa enam temaga võidelda :(.... Iga jumala kord, kui arvan, et nüüd on asjad OK, tuleb välja, et pole. Oleks tõsiselt koerakuulajat vaja.

2 kommentaari:

  1. Veega pritsimist küll poleks olnud vaja :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna Sofi juba pikemat aega harrastanud väga suurt "undamist" ja ignoreerimine ei ole aidanud, siis proovisin selle variandi ka ära - tegelikult on seda ju üpris palju soovitatud... Ega endale ka ei meeldinud, aga külas ei saa lasta koeral nüüd päris karjuda ka. :(
      Õnneks on loomake tugev ja sellise asja peale ei solvu - vahel talle reegleid muud moodi kahjuks meelde ei saa tuletada (kipub mingitel aegadel jälle piire katsetama ja pähe istuma).

      Aga jah, tegelikult pooldan ise ka klikkerit ning positiivset lähenemist ja kasutan seda nii tihti kui saan :).

      Kustuta