Võtsin seekord mõlemad tibud kaasa :).
Max
Tegime poomi, A-d, hüpperadu. Väga-väga kiire oli, viimase jooksu ajal oli täiesti MM koerajuhi tunne :). Kaugeltjuhtimine on tal väga heaks läinud ja poiss teab, mis tegema peab. Kontaktid siis on nii, et poomil õpime 2on2off kausiga (teab algtõdesid ka tegelikult) ja A on võredega hetkel jooksev. Väga ilusad kõik, kuigi, kui võred ära võtsime lõpus, siis esimene kord lendas üle, teine kord puutus.
ÜLIKURB on see, et tuli meelde, et Max on see nv Lätis, täpselt mudilase võistluste ajal. Ülipettunud, aga mis teha, esimene etapp peab vahele jääma... :(
Sofi
Võtsin tidriku kaasa, et talle natukene tegevust anda + vaadata, kas on ta mõtet panna veteraniradu jooksma laupäeval. Alguses kahetsesin, sest ta ei näidanud halli jõudes mingit motti ülesse ja keerutas/täitis käske küll, aga mitte säraga silmis. Temaga tegin samu hüpperadu, mis Maxiga (madalad tõkked), Ad, poomi, kiiku ja slaalomit.
Sofi on suurepärane koer. Alguses ei saanud kohe vedama, aga vahepeal jooksis ta nii, et vaata ise, kuidas järgi jõuad! See tegi mu päeva väga ilusaks ja on midagi erilist selle koeraga töötamises minu jaoks, justkui lapsepõlv, kus me kahekesi kõike koos õppisime, oleks tagasi tulnud :). Kiik, poom, A olid korralikud. Ja kuigi mu kallis habe pole slaalomit 2 aastat näinud, tegi ta seda paremini, kui iial varem. Sellega sai asi otsustatud: samal ajal kui Max enda tiitleid Lätis taga ajab, oleme me taas üle pika aja Sofiga võistlusplatsil - läheb nagu läheb, ma olen lihtsalt nostalgiliselt rõõmus, et saan temaga minevikku meelde tuletada meie lemmikhallis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar