Koolitus
Algas pärastlõunal, tehtud oli kuskil 200m 3h vana verejälg. Max oli esimesena, kes sai jäljele ja kohe saadeti ka tagasi õppima. Ta ei saanud üldse aru, mis tegema peab ja mida ma temast tahan - nuusutas küll vererohket lamamiskohta, aga see oli ka kõik, oli palju rohkem huvitatud teistest koertest ja tahtis nende juurde tagasi. Seega 3h jälg oli läbikukkumine.
Läksime tagasi teiste juurde, kus mängisin Maxiga verise svammi ja metssea kõrvaga, mis oli puu külge seotud, nn. preemiana, et koeras motivatsiooni ja töötahet tõsta. Svamm meeldis talle väga, siga mitte eriti, ainult siis, kui seda ise liigutasin ja koera ässitasin.
Varsti pandi meile treenimiseks täiesti värske verejälg maha, mis oli sirge ja üpris lühike. Seda ajas Max väga hästi, aga seal oli palju rohkem verd ka, nii et silmaga oli näha.
Selgituseks: kunstlik verejälg tehaksegi maha svammiga, mis on nööri otsas. Ise pole verd maas üldse näha, seda on tõesti nii vähe, et on ainult lõhn koerale.
Sellega päev lõppeski, lootsin, et Max on vässu, aga pidi ikka õhtul ta jooksma ka viima.
04.08
Katse
Seekord oli varajane äratus, katse algas juba 8.30. Kuna meiega oli arvestatud, siis läksime ikka proovima ka ja uurima, kuidas see kõik siis päriselt töötab, kuigi olin 95% kindel, et Max mul jälge ei aja.
Katse esimene osa oli paugukatse jahipüssist. Koerad seoti kuue kaupa puude külge ja omanikud pidid minema kaugemale, autode taha, et koerad neid ei näeks. Kõik paugukartlikud koerad eemaldatakse kohe katselt. Õnneks said kõik läbi, keegi ei näidanud hirmu.
Teine osa oli kuulekus, mis toimus samas kohas, iga koer tegi eraldi, teistest u. 50m kaugusel. Koera pidi rihmast vabastama, saatma ta endast eemale ja tagasi kutsuma (siiatulek). Max ootas ilusti, kuni andsin talle "okei" käskluse, siis läks nuuskima korra ja jooksis ilusad 30m otse minust eemale, nagu pidi. Kohtunikud ütlesid, et kutsuksin juurde, hüüdsin Maxi nime ja "siia" käskluse. Max pööras kannapealt ümber ja jooksis väga kiirelt mu juurde ning istus ette. Kohtunikud karjusid "otlitšno!" taga ja kommenteeriti, et väga ilus vaadata ja päeva parim sooritus. Niiet tubli Max, vähemalt KK-s potensiaal!
Edasi sõitsime teise kohta, kus oli igale koerale tehtud 500m 12h vana M-tähekujuline jälg. Meie grupis oli 6 koera. Max oli viimane. See päev oli kohe eriti halb, kuna järjest tuldi meie grupist tagasi - koerad ei ajanud jälgi. Teadsin ette, et ega Max parem pole juba enne sooritust. Läksime jäljele, andsin talle lõhna kätte ja ütleks, et suur edasiminek võrreldes laupäevaga - koer läks jälje järgi ja reaalselt ajas (küll suht halva stiiliga). Seda küll ainult 30m, aga asi seegi! Mingi hetk sattus ta segadusse, kaotas jälje, hakkas ringe tegema ja enam üles ei leidnudki, vaid lihtsalt istus maha ja hakkas konni püüdma. Selle peale muidugi öeldi, et tulemust ei saa kahjuks ja harjutamise mõttes käiksime raja läbi. Max ei huvitunud enam üldse, niiet ei hakanud teda sellega tüütama ka.
Kokkuvõttes ei oleks arvanud, et verejälg nii raske on, vaatan koeri, kes seda läbivad, nüüd hoopis teise pilguga. Aga üritus ja seltskond olid väga toredad, mul tekkinud kohe tahtmine verejälge õpetada, urukatset proovida ja ehk ka siga ajama minna :). Kahju, et autot pole, aga loodetavasti leiame mõne sobiva katse, kus käppa harjutada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar