Sofi on olnud parim sõber üldse. Muidugi, meil oli see aasta ka palju jamasid ja arusaamatusi, aga ta on nii arukaks ja tubliks kasvanud, et mul on uhke öelda, et ta on minu koer ja minu sõber. Ta on viimasel ajal eriti energiliseks ja nooreks muutunud - kahjuks ei saa ma teda küll rihmast lahti siin linnas jalutada, aga temaga tegelemine ongi justkui mõnus ja rahulik tegevus. Seega ma enam ei põe selle pärast :).
Ja nädal enne kui see aastake meil siin vahetus, kinkis loomaarst meile ilusad uudised - Sofi on täiesti terve nüüd ja võib rõõmsalt varsti enda 7dat sünnipäeva tähistada.
Aitäh, Sofi, selle imelise aasta eest!
Muidugi oli 2012 omamoodi maagiline - ometi mu üks väga suur unistus sai teoks. Ausalt, foksterjer on alati olnud pea viimane tõug keda sooviks endale. Muidugi, nad on elegantsed ja ilusad ja targad, aga siiski liiga palju ja liiga põikpäised. Aga kuidagi juhtus nii. Ja Max on täiesti vastastikune sellele, keda ma kartsin saavat. Ta on lihtsalt vapustav koer enda vanuse kohta. Loomulikult, tal on oma vigasid, mõned neist ei pruugi ka kunagi ära kaduda, aga kellel poleks?
Ma loodan, et leian nii palju aega, et temaga erinevaid vahvaid mälestusi koguda see aasta ja loodetavasti saan seda pagasit ka Sofi koha pealt suurendada. Kool ja elu on muutunud kiireks, aga ma tahaks mõned vanad traditsioonid uuesti ellu äratada. Nt iga nädalavahetus Tallinnast koertega välja sõita ja kuskil pikk jalutuskäik teha :).
Loodame, et 2013 tuleb kõigile tore. Mis sest, et me seda iga aasta soovime! Meie vähemalt teeme kõik võimaliku, et see nii oleks :).
Ja tahaks lisada, et mõlemad koerad (ka paugukartlik Sofi) võtsid aasta rahulikult vastu ja olid isegi paugutamise ajal õues! Max on ametlikult nüüd minu poolest paugukindel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar